Selles saates räägime sellest, kuidas petturid petavad Eesti elanikke, miks peaminister Michalile ei meeldi üks erakordselt tark peajalgne ning mille eest Euroopa ametnikud Kaja Kallast noomivad.
Vitali Belobrovtsev. Rubriik «В итоге»
Ahnus hukutab mitte ainult lihtsameelseid
62-aastane tallinlane, kogenud ja teadlik inimene, vastas Facebookis avaldatud pakkumisele investeerida platvormil One and Only Capital.
Politsei hoiatab selliste investeeringute eest: petturite juhendamisel võttis mees laene ja kandis kogu raha „kasvu eesmärgil“ platvormile.
Petturite juhiste järgi lõi ta platvormil konto ja tegi esimese sissemakse – 450 eurot.
Seejärel vormistas ta nende juhtnööride järgi laene ning kandis raha platvormile krüptorahakoti kaudu.
Kahju ulatus 145 309 euroni, rääkimata kulutatud närvidest ja tervisest.
Kalmaari mäng
Ma ei tea, millega kaheksajalg ehk soovi korral ka hiidkaheksajalg reformierakondlaste juhile ette jäi. Just selle looma valis Michal valijate hirmutamiseks. Võib öelda, et sel nädalal algas valimiskampaania.
Erakonna üldkogul peetud kõnes ütles Michal, et valimistel seisavad vastamisi tulevikku suunatud liberaalne maailmavaade ja konservatiivne tagasipöördumine minevikku.
Konservatiivid on Isamaa, EKRE ja Keskerakond. Need parteid püüavad peaministri sõnul nagu kaheksajalg haarata oma kombitsatega kogu Eesti ja suruda meist välja lootuse. Riigi saab päästa ainult Reformierakond.
Kõlab muidugi ilusasti, kuid kaheksajalg on üks kõige intelligentsemaid ja hämmastavamaid olendeid Maal. Tal on erakordne mõistus.
Peab olema kas väga julge või väga lühinägelik poliitik, et 12-protsendilise toetuse juures õpetada ülejäänud 70 või isegi 80 protsendile kodanikest, kuhu nad peavad liikuma ja kes neid sinna juhatab.
Mõnikord on kasulik mõista, et oled kaotanud. Tugeva inimese jaoks on teadlik arusaam kaotusest väga oluline tõuge edasi liikumiseks. Nõrgal inimesel on seda aga väga raske tunnistada.
Muide, selles seisnebki põhimõtteline erinevus kahe suure erakonna juhi – Kõlvarti ja Michali – vahel.
Kõlvart elas üle erakonna toetuse kukkumise peaaegu põhja. Ta mõistis, et keskerakondlased kaotasid selle vooru, tunnistas seda ning leidis endas ja erakonnas jõu, mis aitas neil pooleteise kuni kahe aasta jooksul tõusta riigi populaarsuselt teiseks erakonnaks.
Michal võttis erakonna juhtimise üle seisus, mida võiks kirjeldada kui „ei liha ega kala“, ja viis selle küll endiselt kõrgele, kuid siiski üsna madalale tasemele. Samal ajal teeb ta näo, et kõik on hästi ja Eesti ainult võidab tema juhtimise all.
Seda hoolimata asjaolust, et tema erakonna toetus on 12 protsenti – see on selle organisatsiooni ajaloo madalaim tulemus.
Koalitsioonipartner Eesti 200 naudib samal ajal pooleteiseprotsendilist toetust.
Kukkus ja ei tõusnud enam
On täiesti loogiline, et valitsusparteide kehvade tulemuste järel hakkasid langema ka nende juhtide populaarsusnäitajad.
Michalit toetab 6 protsenti võimalikest valijatest, Kõlvartit aga 19 protsenti. Sama palju toetust on ka Reinsalul.
Siin on üks huvitav detail: kõrgharidusega inimeste seas toetab Reinsalut 15 protsenti ja Kõlvartit 20 protsenti.
Ühe põhjuse sellisele suhtumisele leidis kommentaator Tanel Kutti. Kuna Mihhail Kõlvart on igas oma esinemises viisakas ja lugupidav isegi konkurentide suhtes, kirjutab ta, siis kuuleme peagi ilmselt nendelt samadelt konkurentidelt, et Kõlvart kasutab viisakust poliitilise relvana.
Kõik see kokku aitab mõista, miks Isamaa esimees Reinsalu teatas sel nädalal, et ei välista võimalust võtta reformierakondlased pärast parlamendivalimisi koalitsiooni.
Ja kaheksajala kombitsad on juba ulatunud ka reformierakondlasteni Võrus: sel nädalal saatis Võru linnavolikogu ametist vabaks sotsiaaldemokraadist linnapea Kalvi Kõva. Uude võimuliitu kaasatakse reformierakondlane Merle Koik. Nii tekib seal kaheksajala erakondade ja reformierakondlaste liit.
Protsendikesed hoiupõrsasse
Kui aprillis tõusis Isamaa taas erakondade populaarsusreitingu liidriks, edestades Keskerakonda, siis mais haarasid keskerakondlased uuesti esikoha, näitavad uuringufirma Turu-uuringute AS andmed.
Mais langes Isamaa toetus 24 protsendilt 20 protsendile, samal ajal kui Keskerakonna toetus kasvas 23 protsendilt 25 protsendile.
Põhimõtteliselt sarnaseid numbreid esitavad ka teised avaliku arvamuse uuringutega tegelevad firmad. Erinevus jääb paari protsendi piiresse.
Sel nädalal paistsid silma veel kaks reformierakondlast.
Seaduse mittetundmine vabastas vastutusest
Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu otsuse endise justiitsministri ja riigikogu liikme Kalle Laaneti pettuseasjas.
Esimese astme kohus tunnistas ta süüdi eluasemekulude hüvitise ebaseaduslikus saamises. Seaduse järgi ei maksta hüvitist juhul, kui üürileping on sõlmitud seotud isikuga. Antud juhul kuulus üürileandja ettevõte Laaneti abikaasa pojale.
Teise astme kohtukoosseis leidis, et ministri kulude hüvitamise kord erineb üldreeglist. Laanet väitis omakorda, et ta ei teadnud, et abikaasa poeg on seotud isik.
Ringkonnakohus uskus teda ning prokuratuur komistas taas ühe mõjuka poliitiku kohtuasjas. Laaneti tahtlust ei suudetud tõendada.
Pärast hooletu endise ministri noomimist mõistis teise astme kohus ta õigeks ning määras talle 36 500 euro suuruse hüvitise õigusabikulude katteks.
Jääb mulje, et kui oled kõrgel ametikohal, siis vabastab seaduse mittetundmine mitte ainult vastutusest, vaid isegi süüdistusest.
Otsekohene diplomaat
Euroopa Liidu välispoliitika juhi Kaja Kallase aadressil esitasid kriitikat Euroopa Komisjoni ametnikud ning mitme EL-i liikmesriigi esindajad.
Tallinnas Lennart Meri nimelisel konverentsil ütles Kallas, et Hiina suhtes tuleks rakendada karmimaid meetmeid. Tema sõnul ujutab Hiina Euroopa üle odavate kaupadega ning Euroopal pole sellele pealetungile midagi tõhusat vastu panna. Mõtte rõhutamiseks võrdles ta olukorda pahaloomulise kasvajaga.
Selline ebadiplomaatiline lähenemine tekitas Euroopa ametnike seas pahameelt. Euroopa Komisjoni pressiesindaja Paula Pinho ütles väljaandele Politico, et tegemist ei ole Euroopa Liidu ametliku seisukohaga. Justkui tegeleks Euroopa diplomaatia juht omal käel poliitika tegemisega.
Politico hinnangul kinnitab see kriitika taas Kallase ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni jahedaid suhteid.
Peadiplomaadi mõte on arusaadav, kuid võrdlus ebaõnnestus. Kajale on omane otsekohesus või isegi sirgjoonelisus, kuid diplomaatias võib see olla hullem kui vargus. Selles mõttes peetakse etteheiteid põhjendatuks.
Südalinna kirjandus
Muide, Eestis leidub endiselt inimesi, kes ei nõustu vene kirjanduse kõrvaleheitmisega.
Ajalehele Õhtuleht antud intervjuus vastas suurepärane kirjanik, humorist ja dramaturg Toomas Kall küsimusele, kas ta jätkab vene autorite tõlkimist. Praegu ei pidavat kirjastajad vene kirjandust eriti soosima.
„Kui tõsiselt rääkida,“ vastas Toomas Kall, „siis mul on kirjastustele üks ettepanek. Kui te kardate vene kirjandust välja anda või kahtlete selle müügiedus, nimetage vene kirjandus lihtsalt ümber näiteks südalinna kirjanduseks.“
Ettevõtjatele on meil kõik teed valla
Kes poleks kurtnud või pahandanud pöörase kiirusega kihutavate elektritõukerataste üle. Tundub, et see on üks väheseid liiklusvahendeid, mille jaoks seadust justkui ei eksisteeri – ei otseses ega ülekantud tähenduses.
Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart esitas parlamendile eelnõu, mille eesmärk oli reguleerida kergliikurite, sealhulgas minimopeedide kasutamist.
Dokument nägi ette kasutajate vanuse tegeliku kontrolli, mille eest oleks vastutanud teenusepakkuja. Samuti sisaldas see lahendusi paljudele probleemidele, mis häirivad nii jalakäijaid kui ka tavaliikluse juhte. Sageli ilmuvad tõukeratturid ootamatult kusagilt välja ja kihutavad edasi otse probleemide poole.
Valitsuskoalitsioon hääletas aga eelnõu vastu ning see saadeti prügikasti.
Kovalenko-Kõlvart meenutab oma sotsiaalmeedias, et pakkus sarnast seaduseelnõu välja juba eelmisel aastal, kuid võimuerakonnad keeldusid seda toetamast. Toona põhjendati seda lubadusega, et koalitsioon tuleb ise vastava eelnõuga välja.
Aasta on möödunud, kuid nende eelnõu pole parlamenti jõudnud. Küsimusele „miks?“ vastab Kovalenko-Kõlvart omapoolse küsimusega: kas tõesti on mõne ettevõtja huvid tähtsamad kui inimeste tervis?
Seda muret kinnitas ka nädalal juhtunud õnnetus, kus 12-aastane koolitüdruk sõitis Järvekülas ilma kiivrita elektritõukerattaga kiirusega 55 km/h. Sõit lõppes kukkumise, koljutrauma ja koomaga. Õnneks tuli tüdruk hiljem teadvusele.
Seda juhtumit lähemalt vaadates selgub, et tüdruk rikkus sisuliselt kõiki neid reegleid, mida kavandatud seadus ette nägi. Võib-olla on saadikul õigus: ettevõtjate huvid ongi kõige tähtsamad.
Raha on olemas ja me peame vastu
Narvas jätkub seriaal „Kelle võim, selle raha“.
Prokuratuur teatas, et alustas kriminaalmenetlust Narva linnavolikogu juhtkonna tegevuse uurimiseks, kuid seni pole kellelegi kuriteokahtlust esitatud.
Menetluse käigus kontrollitakse linnavolikogu esimehele ja aseesimehele makstud hüvitiste asjaolusid.
Aprilli alguses pöördusid Keskerakonna liikmed Aleksei Jevgrafov ja Jaan Toots prokuratuuri poole palvega uurida võimalikke omastamise juhtumeid, mis puudutavad Mihhail Stalnuhhinit ja tema asetäitjat Jana Kondrašovat.
Küsimus seisneb selles, et Stalnuhhin ja Kondrašova saavad volikogu liikmetena hüvitisi, kuigi Narvas kehtiva korra järgi ei ole need ette nähtud volikogu esimehele ega aseesimehele.
400 miljonit riiulifirmale?
Huvitav, kuidas suutis meie kaitseminister sõlmida kuni 400 miljoni euro suuruse raamlepingu ründedroonide hankimiseks ettevõttega, mis loodi alles eelmisel aastal?
Ettevõttel puuduvad töötajad, käive ja majandusaasta aruanne. Mis tal siis on? – võite küsida.
On vaid nimi – Meeruse Technologies OÜ.
Lepingu järgi võidakse tulevikus sellelt ettevõttelt tellida terviklikke süsteeme, kuhu kuuluvad lennuseadmed, maapealsed tugisüsteemid, lisavarustus, väljaõpe, elutsükli haldus ja tehniline hooldus.
Lepingu maht on tohutu – kuni 400 miljonit eurot, kirjutab Henn Põlluaas ajalehes Postimees.
Restoranid sulgevad uksi
Samal ajal on Eestis aasta jooksul tegevuse lõpetanud 45 restorani.
See on tõsine probleem, sest restoranides ei käi kõige väiksema sissetulekuga inimesed. Seal käivad pigem jõukamad inimesed.
Ent näib, et nad käivad seal üha harvemini.
Suletud restoranid on löök ka turismile. Võib-olla tuli turist Eesti pealinna just oma lemmikrestorani külastama, ehk isegi mõnda Michelini tärniga pärjatud kohta.
Kuid ei – ka viis sellist restorani on oma tegevuse lõpetanud.
Milline mulje jääb siis pealinna külalisele?
On ka häid uudiseid
Nagu peaminister armastab öelda, on siiski ka häid uudiseid.
Eurostati värsketel andmetel oli Eesti inflatsioon 3,2 protsenti. Möödunud aasta lõpus ulatus see 4 protsendini.
Seega oleme suutnud püsida Euroopa keskmise taseme lähedal.
Praeguseks kõik!
