Toidu ja jookide hinnatõus võib uuel aastal taas kiireneda

Toidu- ja joogitootjate hinnangul võivad kallinev tooraine ning kasvavad energia-, transpordi- ja tööjõukulud 2027. aastal taas kiirendada toidu hinnatõusu, tõdesid tööstuste juhid neljapäevasel toidutööstuste pressikonverentsil, teatab BNS.

„Toidutööstuste jätkusuutlikkus sõltub ettevõtete võimest investeerida tootmise uuendamisse ja tõhusamaks muutmisse. Energia, tooraine, tööjõu ja transpordi kallinemine vähendab selleks jäävaid vahendeid ning uute regulatsioonide ja lisakohustuste täitmine suurendab kulusurvet veelgi. Seetõttu ootavad tööstused riigilt ettearvatavat maksu- ja majanduspoliitikat ning põhjendamatute lisakulude vältimist. Iga uue nõude puhul tuleb hinnata selle vajalikkust ja mõju ettevõtete investeerimisvõimele,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Statistikaameti andmetel kallinesid toit ja mittealkohoolsed joogid oktoobris aastaga 0,7 protsenti, diislikütus aga 59,7 protsenti. Toidu keskmist hinnatõusu hoidis tagasi mitme piima- ja lihatoote odavnemine. Maailmapanga oktoobriprognoos näeb 2027. aastaks ette toidutoorme maailmaturuhindade ligikaudu seitsme protsendi suurust tõusu. Selle mõju Eesti poehindadele sõltub toote koostisest, muudest tootmiskuludest ja konkurentsist.

Nõo Lihatööstuse nõukogu esimehe Simmo Kruustüki hinnangul hoiab odav Euroopa sealiha hinnatõusu tagasi 2027. aasta alguses. Edasine hinnatase sõltub eeskätt sellest, kui kiiresti senine ülepakkumine taandub.

Lisaks toidutoorme maailmaturuhindadele on väetised kallinenud tänavu 14 protsenti, mille mõju jõuab toiduhindadesse viivitusega. Lähis-Ida kriisi süvenedes võivad toidutoorme hinnad kerkida prognoositust veel 12 protsenti kõrgemale.

Veiseliha hinnataset hoiab kõrgel toodangu vähenemine Euroopas. Linnuliha pakkumine suureneb, kuid tugev nõudlus ja linnugripi risk ei anna Kruustüki hinnangul alust eeldada hinnalangust.

Sealiha kokkuostuhind jääb Kruustüki hinnangul 2026. aasta juuli tootmise omahinnast ligikaudu 26 protsenti madalamaks. Eesti sealihatoodang kattis 2025. aastal ligikaudu 63 protsenti siseriiklikust tarbimisvajadusest, 2021. aastal oli see näitaja 79 protsenti. Sigade Aafrika katk ja kahjumlik tootmine on vähendanud kodumaise tooraine pakkumist.

Kruustük tõi välja ühe võimalusena hinnasurvet leevendada toidu käibemaksu langetamise 24 protsendilt 13-le. Maksulangetuse täielikul ülekandumisel jaehinda vähendaks see muude hinnategurite samaks jäädes tarbijahinda ligikaudu 8,9 protsenti.

„Toidu käibemaks on hinnategur, mida Eesti saab otseselt mõjutada. Maksu alandamine aitaks tarbija hinnakoormust leevendada ajal, mil tooraine ja muud kulud kasvavad. Samal ajal tuleb hoida kodumaist tootmist. Kui piirid sulguvad ja import katkeb, jääb meil puudu enam kui iga kolmas kilo sealiha. Kaotatud seakarja ja aretusbaasi taastamiseks kulub kolm kuni viis aastat. Kodumaise tootmise hoidmiseks vajame naaberriikidega võrreldavaid maksu- ja energiakulusid ning kindlust, et riik ei lisa ootamatult uusi kohustusi, mis muudavad kavandatud investeeringud üle jõu käivaks,“ ütles Kruustük.

Valio Eesti tegevjuhi Maido Solovjovi hinnangul võib toorpiima hind tõusta 2027. aastal võrreldes tänavusega ligikaudu 10 protsenti. Piimatoodete tarbijahindades tähendaks see tema hinnangul umbes kolm kuni neli protsenti tõusu. Toorpiima kallinemist mõjutavad toodangu kasvu pidurdumine Euroopas ja piimavalgu hinnatõus.

„Hinnatõusu on oodata joogipiimal, keefiril ja hapukoorel, mille hinnad on vahepeal oluliselt langenud. Ülespoole liiguvad ka või ja juustu kampaaniahinnad. Toorpiima seniste hinnarekordite kordumist me praegu siiski ei prognoosi,“ ütles Solovjov.

Võrreldes 2025. aastaga on Solovjovi hinnangul piimatööstuse 2027. aasta suurimad kulutõusud seotud energia ja tööjõuga. Mahult suhteliselt stabiilsel piimatoodete turul kasvab huvi valgurikaste toodete, sealhulgas kodujuustu, kohupiima ja Kreeka jogurti vastu.

„Majanduskasvu prognoosides vaidleme selle üle, kas kasv tuleb 2,1 või 1,8 protsenti, kuid inimeste jaoks on oluline, kas nende ostujõud paraneb. Eurostati võrdluses paistab Eesti silma kõrge toiduhindade tõusuga. Samal ajal kasvavad kodumajapidamiste hoiused, mis viitab ka ebakindlusele tuleviku ees: inimesed hoiavad raha varuks ja lükkavad oste edasi. Tarbijale tuleb anda kindlust ning toidu käibemaksu alandamine oleks konkreetne samm, mis aitaks parandada perede toimetulekut ja toetaks tarbimist,“ ütles Maido Solovjov.

Leiburi tegevjuhi Ott Neeme hinnangul aitas odavam nisu tänavu esimesel poolaastal leiva ja saia hinnatõusu pidurdada. Aasta teises pooles on teravilja hind taas tõusnud ning osa sisendite kallinemisest kandub 2027. aastal leiva ja saia hinda, kuid jääb pigem ühekohalise protsendi piiresse Neeme hinnangul.

„Leiva ja saia tarbimine Eestis peaks jääma tänavusele tasemele, mistõttu on kasvuks vaja leida uusi eksporditurge. Automatiseerimine aitab peatada tööjõukulu osakaalu suurenemist ja leevendada hinnatõusu. Energia ja logistika kallinemist see siiski täielikult ei kata,“ ütles Neeme.

NielsenIQ andmetel oli leiva keskmine jaehind 2026. aasta jaanuarist septembrini 5,7 protsenti madalam ja saia oma 0,8 protsenti kõrgem kui aasta varem. Leiva müügimaht kasvas samal ajal kolm protsenti, saia oma vähenes 0,9 protsenti. Nii odavamate kui ka kallimate toodete müügimahud kasvavad keskmise hinnaklassi arvelt.

Valmistoit kallines statistikaameti andmetel oktoobris aastaga 3,2 protsenti. Saarioinen Eesti tegevjuhi Aivo Varemi hinnangul kujundavad sektori 2027. aasta väljavaadet tooraine hinna ja saadavuse kõikumine ning ostjate hinnatundlikkus. Suurema riskiga koostisosadena tõi ta esile teravilja, munad, köögiviljad ja taimeõlid.

Varemi esitletud, märtsis 1000 inimese seas tehtud tarbijauuringu järgi ootavad ostjad valmistoidult soodsat hinda, kodust maitset ja usaldusväärset kvaliteeti. Samuti peetakse oluliseks arusaadavat koostist ning väiksemat soola- ja suhkrusisaldust.

„Kasvavaid kulusid ei ole võimalik piiramatult müügihinda üle kanda. Ühe koostisosa odavnemine ei tähenda veel, et kogu toote valmistamine muutub odavamaks. Samal ajal peame hoidma ühtlast kvaliteeti ja tagama, et kaup jõuaks poodi ka tarnehäirete korral. Seetõttu vajame mitut tarnijat, alternatiive olulistele toorainetele ning hooaegadega arvestavat ostude ja tootmise planeerimist,“ ütles Varem.

Saku Õlletehase juhatuse liikme Jaan Härmsi sõnul kergitab alkohoolsete jookide hindu 2027. aastal eelkõige aktsiisitõus. Tänavusele 10-protsendilisele alkoholiaktsiisi tõusule järgneb 2027. aasta 1. jaanuarist veel viieprotsendine tõus.

2026. aasta esimese üheksa kuuga laekus alkoholiaktsiisi ligikaudu 152 miljonit eurot ehk sama palju kui aasta varem. Õlle jaeturu müügimaht vähenes samal ajal ligikaudu ühe protsendi jagu, müügikäive kasvas aga kolm protsenti.

„Aktsiisitõus ei taga riigile automaatselt suuremat maksutulu. Eesti ja Läti aktsiisimäärade vahe kasvab meie kahjuks ning järgmisel aastal ootame Läti piirikaubanduse kasvu. Samal ajal prognoosime Soome ostuturismi edasist vähenemist. Kui ostud liiguvad Eestist välja, jäävad kohalikud tootjad ja kaupmehed osast müügist ilma ning siin jääb laekumata ka sellega seotud maksutulu,“ ütles Härms.

Alkoholivabade jookide turul prognoosib Härms 2027. aastaks stabiilset arengut. Tootearendust suunavad väiksem lisatud suhkru sisaldus ja madalam kalorsus, samuti soov pakkuda naturaalse koostisega jooke taskukohase hinnaga.

MKE.ee
MKE.ee
Toimetus

Последние

Свежий номер