2026. aasta kolmandas kvartalis tõusis tööpuuduse määr Eestis 7,9%-ni, ületades majandusteadlaste prognoose. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis tunnistatakse, et tööturu taastumine kulgeb oodatust aeglasemalt, kuid teised näitajad viitavad olukorra suhtelisele stabiilsusele, teatab BNS.
Statistikaameti andmetel ulatus tööpuuduse määr kolmandas kvartalis 15–74-aastaste elanike seas 7,9%-ni. See on 1,3 protsendipunkti rohkem kui teises kvartalis ja 0,8 protsendipunkti kõrgem eelmise aasta näitajast.
Töötute arv kasvas kvartaliga 9700 inimese võrra — 58 700-ni. Samal ajal vähenes hõivatute arv 8500 inimese võrra ning tööhõive määr langes 0,9 protsendipunkti — 67,7%-ni.
Seejuures elanikkonna majanduslik aktiivsus praktiliselt ei muutunud: selle määr tõusis 73,4%-lt 73,5%-le.
«Eesti kuulub endiselt Euroopa riikide hulka, kus majanduslik aktiivsus on kõige kõrgem. Ka tööhõive määr püsib teiste Euroopa riikidega võrreldes kõrge. Kuid ka tööpuudus on meil üks kõrgemaid, kuna märkimisväärne osa tööealisest elanikkonnast tahab ja on valmis töötama,» märkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Kirsti Melesk.
Miks andmed tööpuuduse kohta erinevad?
Vaatamata tööpuuduse kasvule näitavad teised allikad stabiilsemat pilti. Riiklike registrite andmetel vähenes töökohtade arv kolmandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vaid 0,1%.
Samal ajal langes registreeritud tööpuuduse määr töötukassa andmetel 5,5%-ni — madalaimale tasemele alates 2020. aastast.
Erinevus on seletatav arvutusmeetoditega. Statistikaamet arvestab kõiki töötuid, sealhulgas neid, kes otsivad tööd iseseisvalt ega ole töötukassas arvel.
2025. aasta tööjõu-uuringu kohaselt otsis töötukassa kaudu tööd 65% töötutest. Nende seas, kes end arvele ei võta, on suhteliselt palju noori ja hiljuti töö kaotanud inimesi.
Meleski sõnul ei räägi erinevad allikad üksteisele vastu, vaid täiendavad üldpilti. Statistikaameti küsitlused võimaldavad tuvastada muutusi, mis registrites alati ei kajastu, samas kui administratiivsed andmed aitavad operatiivselt jälgida töökohtade ja registreeritud töötute arvu.
Peaaegu iga neljas noor tööturul on töötu
Erilist muret tekitab olukord noorte seas. Kolmandas kvartalis ulatus tööpuuduse määr 15–24-aastaste vanuserühmas 23,7%-ni ega näita veel langust.
Seejuures suurenes noorte majanduslik aktiivsus: rohkem noori hakkas tööturule sisenema.
«Noorte tööpuuduse määr on kõrgem kui ülejäänud elanikkonnal ning esimese töökogemuse saamine võib osutuda keeruliseks ülesandeks,» märkis Melesk.
Tema sõnul on riik tõhustanud noorte nõustamist töötukassas, leevendanud alaealiste töötamise reegleid ja toetanud sel aastal tuhande lisakoha loomist õpilasmalevates. Lisaks aidatakse programmi «Noortegarantii» kaudu noortel omandada haridust ja leida tööd.
Vabu töökohti tuleb juurde
7,9% suurune tööpuuduse määr osutus kõrgemaks 2026. aasta peamistes majandusprognoosides ette nähtud väärtustest. Kuigi selline näitaja ei ole Eesti viimaste aastate jaoks ebatavaline, ei kinnita see ootusi, et tööpuudus hakkab sel aastal järk-järgult langema.
Samas ilmneb ka positiivseid märke. Töötukassa andmetel pakuti kolmandas kvartalis iga kuu üle 5000 vaba töökoha, kusjuures 2026. aasta jooksul nende arv suurenes.
«Tekib üha rohkem töövõimalusi ja see annab märku sellest, et majanduse kasvades hakkab ka tööpuudus järk-järgult vähenema,» leiab Melesk.
Ta rõhutas, et majandusolukorra paranemine ei kajastu tööturul kohe: tööandjad võivad uute töötajate värbamisel säilitada ettevaatlikkuse.
Meleski sõnul on riigi üks peamisi ülesandeid aidata töö kaotanud inimestel võimalikult kiiresti tööellu naasta, pöörates erilist tähelepanu neile, kel on uut kohta kõige raskem leida.





