Päästeamet tuletab meelde, et võimaliku drooni või muu lõhkekeha taolise objekti leidmisest tuleb viivitamatult teavitada, teatab BNS.
Kolmapäeva öösel teavitasid Kaitseväed võimalikust õhuohust Eesti lõuna- ja idaosas. Kuigi praeguseks on oht möödas, tuletab Päästeamet meelde, kuidas tuleb käituda kahtlase objekti leidmisel.
Meri võib kaldale uhtuda droone või nende rususid, mis on kukkunud kaugel Eesti piiridest. Kahtlase objekti leidmisel ärge lähenege sellele! Tegutseda tuleb samamoodi nagu lõhkekeha leidmisel – iga tundmatu ese võib kujutada endast ohtu. Leidmisest tuleb viivitamatult teavitada Häirekeskust numbril 112!
«Eemalduge objektist, et tagada oma ohutus, ja hoiatage läheduses viibivaid inimesi. Ärge laske kedagi leitud eseme juurde. Ärge teavitage objekti asukohast sotsiaalmeedias – nii väldite uudishimulike kogunemist sündmuskohale ja vähendate ohtu ümbritsevatele,» märgivad päästjad.
Kui objekt tundub kahtlane, kuid te pole kindel, mis see on, tuleb leidmisest ikkagi teavitada. «Iga kahtlase objekti fragment võib sisaldada midagi ohtlikku – täpse hinnangu saab anda ainult spetsialist,» rõhutas Päästeameti demineerimiskeskuse juht Kalvar Tammine.
Erinevate ohtude korral edastab riik, näiteks Päästeamet, Kaitsevägi ning Politsei- ja Piirivalveamet, teavet konkreetse ohu kohta ja esmaseid käitumisjuhiseid EE-ALARM kanalite kaudu. Kanalite valik sõltub ohu iseloomust ja kiireloomulisusest.
Kaitsevägi teavitab võimalikust õhuohust, kui droonid või muud ohtlikud õhusõidukid võivad piirkonda sattuda, kuid vahetut ohtu ei ole.
Kui saite EE-ALARMilt teavituse võimaliku õhuohu kohta SMS-i ja/või rakenduse kaudu, ei ole vaja varjuda. «Elage oma tavapärast elu: lapsed võivad minna lasteaeda või kooli ning täiskasvanud tööle. Väljas viibides olge tähelepanelik ümbritseva suhtes ja valmis varjuma, kui olukord muutub, näiteks kui märkate ohtu, saate korralduse varjuda või kuulete sireene. Hoidke laetud telefon käepärast ja järgige saadud juhiseid,» märgivad päästjad.
Kui laps on lasteaias või koolis ning lähedane inimene hooldekodus, on nad personali järelevalve all ja neid ei ole vaja koju viia. Haridus- või hoolekandeasutused, haiglad ja muud asutused on kohustatud tagama oma hoolealuste ohutuse. Samuti on võimalik olukord, kus Kaitsevägi teavitab otsesest õhuohust ja annab korralduse varjuda. Kaitsevägi annab sellise korralduse ja võib rakendada sireene, kui õhuoht on vahetu, see tähendab, et oht ähvardab inimeste tervist, elu ja vara.
Otsene korraldus varjuda antakse näiteks juhul, kui Eesti õhuruumis viibib õhusõiduk, mille suhtes on alust uskkuda, et see võib kujutada endast otsest ohtu ohutsoonis viibivatele inimestele.
«Kui kuulete sireene, saate Kaitseväelt korralduse varjuda SMS-i, rakenduse ja/või Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) kanalite kaudu või märkate ohtu, varjuge viivitamatult lähimasse ruumi. Paigutage end võimalusel alumisele korrusele, mitme seina taha ja akendest eemale. Varjuge seal, kus te sel hetkel viibite – kodus, tööl, koolis, lasteaias, kaupluses või mis tahes muus suletud ruumis, kuna otsese õhuohu ajal on väljas viibimine eluohtlik,» soovitavad päästjad.
«Kui puudub võimalus siseneda mõnda hoonesse, leidke koht, kus teid kaitseb vähemalt ühest küljest sein või muu takistus, näiteks kraav või süvend maapinnas. Äärmisel juhul heitke pikali maapinnale, kattes kaela ja pea kätega. Kui viibite autos, parkige see nii, et see ei segaks operatiivtranspordi liikumist. Lahkuge autost ja varjuge lähimasse hoonesse või mõne takistuse taha, kuna auto ei taga õhuohu korral piisavat kaitset. Hoidke laetud telefon käepärast ja järgige edasisi juhiseid. Ohu ajal saab lisateavet veebilehelt kriis.ee, riigi infotelefonilt 1247 ning samuti ERR-i kanalitest ja muust Eesti meediast,» jätkasid päästjad.
Ohu lõppemisest teavitatakse EE-ALARM kanalite ja massiteabevahendite kaudu.
Lisateavet ja käitumisjuhiseid leiab veebilehelt www.olevalmis.ee/ohuoht-sammud-teadlikuks-tegutsemiseks.
