Alates 2027. aastast kavatseb Tervisekassa suunata ligikaudu 18 miljonit eurot lisarahastust vajavatele meditsiiniteenustele. Vahendid lähevad eelkõige pikaajalisele aktiivravile, vähielnetõrjele, vaimse tervise abile ja uute ravimeetodite rakendamisele, teatab BNS.
Raha on kavas vabastada radioloogia- ja silmaarstiteenuste tariifide ülevaatamise teel. Tervisekassa läbi viidud analüüs näitas, et kehtivad hinnad nendes valdkondades ei vasta enam tegelikele kuludele ja tehtud töö mahule.
Tervisekassa juhatuse esimehe Siiri Lahe sõnul tuleb ravivahendeid kasutada nii, et need tooksid patsientidele maksimaalset kasu.
„Meie ülesanne on rahastada vajalikke teenuseid õiglase hinnaga. Inimene peab saama vajaliku abi õigel ajal ja õiges kohas ning samal ajal peame leidma võimaluse uute ravimeetodite rahastamiseks. Selleks peame üle vaatama ka need valdkonnad, kus teenuste osutamine on aastate jooksul muutunud ja endine hind ei vasta enam tegelikele kuludele,“ selgitas Lahe.
Ta märkis, et olemasolev tasustamissüsteem võib tekitada meditsiiniabi osutamisel moonutusi. Kui mõne teenuse eest makstakse liiga palju, on meditsiiniasutused huvitatud just nende suundade laiendamisest. Samal ajal võib teiste teenuste ebapiisav rahastamine viia nende kättesaadavuse piiramiseni.
„Patsiendi huvides ei ole, et tulutoovat teenust osutataks suuremas mahus, kui tervis seisund seda nõuab, samal ajal kui kahjulikku, kuid vajalikku ravi ei osutata,“ rõhutas Lahe.
Kuidas meditsiiniteenuste tasustamine muutub?
Meditsiinidokumentatsiooni analüüs näitas, et radioloogias ja oftalmoloogias on peamised lahknevused seotud tööjõukuludega: tariifidesse arvestatud summad ei vasta tegelikele tööjõukuludele.
Lisaks on oftalmoloogias tuvastatud olulised erinevused meditsiiniteenuste osutajate vahel selles, kuidas tehtud uuringuid raviarvetes kajastatakse.
Selle tulemusena alanevad enamiku radioloogiateenuste piirtariifid 10%. Muudatused ei puuduta rinnavähi sõeluuringu raames tehtavat mammograafiat, ultraheliuuringuid ja tuumameditsiini teenuseid.
Oftalmoloogias on kavas korrastada uuringute raviarvetesse kaasamise reegleid, samuti vaadata läbi katarakti eemaldamise operatsioonide rahastamine.
Samas, nagu Lahe rõhutas, ei ole muudatuste eesmärk vajalike uuringute arvu või ravimahu vähendamine.
„Inimene peab ka edaspidi saama talle vajalikud uuringud ja ravi. Muutub vaid summa, mida Tervisekassa teenuse eest maksab. Kui suudame rahastada sama kvaliteediga ravi õiglasema hinnaga, on meie kohus seda teha ja suunata vabanenud vahendid sinna, kus vajadus nende järele on suurem,“ ütles ta.
Kuhu suunatakse 18 miljonit eurot?
Kõik vabanenud vahendid jäävad tervishoiusüsteemi. Lisarahastuse saavad pikaajaline aktiivravi (varem – taastusravi), vähiennetus, vaimse tervise teenused, uued ravimeetodid ja muud suunad, millele seni eraldati ebapiisavalt vahendeid.
Tartu Ülikooli Kliinikumi juhi Priit Perensi sõnul tuleb meditsiiniasutuste rahastamist hinnata kompleksselt.
„Haigla jaoks on oluline, et erinevate teenuste rahastamine vastaks võimalikult palju nende tegelikele kuludele. Kui mõnes valdkonnas on muutunud töökorraldus või tehnoloogia, peab sellele järgnema ka hinnakujundus. Sama oluline on korrigeerida ka nende teenuste rahastamist, kus praegune hind ei kata enam tegelikke kulusid,“ märkis Perens.
Tervisekassa rõhutab, et uute ravimeetodite arendamine ja elanikkonna kasvav vajadus meditsiiniabi järele nõuavad tariifide regulaarset ülevaatamist. See võimaldab olemasolevaid vahendeid ümber jaotada nende suundade kasuks, kus vajadus ravi või kulude järele on suurenenud.
Tervisekassa nõukogu on meditsiiniteenuste loetelu vastavad muudatused juba heaks kiitnud. Nüüd peab need kinnitama valitsus.
Plaanide kohaselt jõustuvad uued reeglid 1. jaanuaril 2027.
