Lähima kaheksa kuu jooksul kavatseb töötajate palkasid tõsta 38% Eesti tööandjatest. Aasta tagasi olid sellised plaanid 46% organisatsioonidest. Seejuures vähenes ka nende ettevõtete osakaal, kes kavatsevad tõsta kõigi töötajate põhipalka, teatab BNS.
Seda näitavad Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee ühiselt läbi viidud sügisese tööturu ja palkade uuringu esialgsed tulemused.
Lähima kaheksa kuu jooksul ei plaani põhipalkasid muuta 43% küsitletud tööandjatest (aasta tagasi 36%). Veel peaaegu viies osa organisatsioonidest ei ole oma plaanides veel otsustanud.
Palgatõusu kavandavatest tööandjatest plaanib kõigi töötajate palka tõsta 49%. Aasta tagasi oli neid 64%. Ülejäänud plaanivad palka tõsta vaid teatud töötajate kategooriatele või konkreetsetele spetsialistidele.
Suuremad ettevõtted kaaluvad palgatõusu võimalust sagedamini. Alla 50 töötajaga organisatsioonide hulgas on sellised plaanid 29%-l, samal ajal kui vähemalt 50 töötajaga tööandjate seas on see näitaja 47%.
Palgasurve püsib kõrge Hoolimata tööandjate ettevaatlikumatest plaanidest toimus tegelik palgatõus sel aastal umbes sama sagedasti kui möödunud aastal.
Põhipalkasid tõstis 69% tööandjatest (aasta tagasi 68%). Pooltes palkasid tõstnud organisatsioonides said palgatõusu kõik töötajad. Kõige sagedamini jäi kogu personalile mõeldud palgatõus vahemikku 3–6%.
Seejuures püsib töötajatepoolne surve. Olemasolevate töötajate palgaootuste kasvust teatas 72% tööandjatest ja tööotsijate puhul 62%.
Peamise tegurina, mis määrab otsuseid palkade tõstmise või säilitamise kohta, nimetasid tööandjad kõige sagedamini oma organisatsioonide finantstulemusi.
„Surve palgatõusuks ei ole kuhugi kadunud ja tööandjad tunnetavad seda selgelt, kuid võimalus töötajate ootustele vastu tulla sõltub ettevõtte majandustulemustest. Tööandjad kaaluvad põhjalikumalt, kellel ja kui palju palka tõsta,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
Tööotsijaid on rohkem, kuid spetsialistidest on endiselt puudus Tööotsijate suurenenud aktiivsus ei lahendanud kvalifitseeritud tööjõu puuduse probleemi. Rohkem kui kolmandik tööandjatest (36%) leiab, et tööturul ei ole piisavalt nende organisatsioonidele vajalikke spetsialiste. Seejuures 15% küsitletutest ei koge tööjõupuudust.
CVKeskus.ee turundusjuhi Henri Auväärti sõnul on tööotsijate aktiivsus eriti kõrge valdkondades, kus vajalikud oskused on suhteliselt kiiresti omandatavad või kus tööandja pakub väljaõpet kohapeal.
Kuid see ei aita lahendada spetsialistide puuduse probleemi tervishoius, hariduses ja insener-tehnilistes valdkondades, kus on nõutav põhjalik erialane ettevalmistus.
„Tööotsijate kõrge aktiivsus koondub sageli ametikohtadele, kus töö alustamiseks vajalikke oskusi on lihtsam omandada või kus tööandja pakub väljaõpet kohapeal. Kuid see ei leevenda oluliselt tööjõupuudust tervishoius, hariduses või insener-tehnilistel ametikohtadel, kus töötamine nõuab põhjalikku kutsealast ettevalmistust,“ selgitas Auväärt.
Ta lisas, et eriala vahetamine nõuab aega, kättesaadavaid õppimisvõimalusi ja inimese enda valmisolekut uue eriala omandamiseks.
Täiendavaks takistuseks saab geograafiline tegur: vabad töökohad ei asu alati seal, kus elavad vajaliku kvalifikatsiooniga inimesed, ning töö tõttu kolimine on paljude jaoks võimatu või ebameeldiv.
Uuringu esialgsed tulemused põhinevad 293 eri suuruses ja tegevusvaldkonnas tegutseva organisatsiooni esindaja vastustel kogu Eestist.
