Eesti välisminister Margus Tsahkna osales reedel Varssavis toimunud Läänemere Maade Nõukogu kohtumisel, kus arutati edasisi samme surve suurendamiseks Venemaale, Ukraina toetamist enne talve ning olukorra arengut rahuläbirääkimistel, teatab BNS.
Kohtumisel osalesid ka Ukraina välisminister Andri Sõbiha ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas.
„Läänemere maad on olnud üks usaldusväärsemaid ja järjekindlamaid Ukraina toetajaid ning tänane kohtumine kinnitas, me oleme ühtsed kavatsuses püsida senisel kursil,“ sõnas Tsahkna.
Ministri sõnul on viimaste nädalate sündmused taas näidanud, et Venemaa ei pürgi rahu poole ega ole loobunud ühestki strateegilisest eesmärgist, mille nimel alustas 2022. aastal täiemahulist agressiooni.
„Tõsiste rahuläbirääkimiste eelduseks peab olema Venemaa nõustumine relvarahuga, mida Ukraina on korduvalt pakkunud. Samal ajal peame jätkama surve avaldamist Venemaale ja Ukraina toetamist, et tema positsioonid oleksid võimalikult tugevad nii lahinguväljal kui ka läbirääkimiste laua taga,“ rõhutas minister.
Tsahkna märkis, et kohtumisel osalejad rõhutasid eriti: Venemaal ei tohi olla hääleõigust Euroopa riikide julgeolekuarhitektuuri määramisel.
„Euroopa pikaajalise julgeoleku aluseks on Euroopa Liit ja NATO. Ukrainal, nagu kõigil teistel Euroopa riikidel, peab säilima suveräänne õigus teha iseseisvalt otsuseid oma julgeolekusüsteemi ja liitlaste kohta,“ teatas Tsahkna.
Eesti välisministri sõnul on vaja mobiliseerida kõik kättesaadavad ressursid, et aidata Ukrainal talv üle elada ega lasta Venemaal teda lakkamatute õhurünnakutega kapitulatsioonile sundida. Seda teemat arutas Tsahkna eraldi kahepoolsest kohtumisel oma Ukraina kolleegi Andri Sõbihaga.
„Koos Ukraina välisministriga rääkisime teiste riikide esindajatele ettevalmistustest Ukraina taastamise konverentsiks, mis toimub jaanuari lõpus Tallinnas. Meie eesmärk on selle konverentsi abil koguda Ukrainale kõige kiiremat ja vajalikumat abi, et toetada riiki ühel arvatavasti talve kõige raskemal hetkel,“ teatas Tsahkna.
Minister rõhutas, et surve suurendamine Venemaale jääb üheks prioriteediks.
„Sanktsioone tuleb veelgi karmistada, kuid meie käsutuses on ka teisi hoobasid. Nende hulgas on Venemaa külmutatud riigivarade kasutamine, Venemaa poliitilise isolatsiooni süvendamine ja Venemaa esindajate eemal hoidmine rahvusvahelistelt spordi- ja kultuuriüritustelt. Eesti lõpetas turismiviisade väljastamise Venemaa kodanikele juba mitu aastat tagasi ning nüüd mõistab alltasaani järjest enam Euroopa riike sellise sammu vajalikkust,“ sõnas Tsahkna.
Täiendav surve Venemaale vastab ka Euroopa enda julgeolekuhuvidele. Eesti välisministri arvates aitaksid viisapiirangud vähendada riski, et Euroopas liiguvad vabalt ringi Venemaa kodanikud, kes võivad osaleda diversioonide või provokatsioonide korraldamises.
