Kreml üritab lüüa kiilu ELi riikide vahele ja jätta Euroopa esindajad rahuläbirääkimistest kõrvale seni, kuni nad ei nõustu Kremli nõudmistega, eelkõige seoses NATO naasmisega 1997. aasta piiridesse. Sellest kirjutavad Sõjauuringute Instituudi analüütikud, teatab Unian.
Analüütikud osutavad Vladimir Putini abi Juri Ušakovi avaldustele. Viimane teataski, et Euroopal puudub ühtne ja järjepidev positsioon seoses Putini telefonivestlusega Soome ja Norra juhtidega.
Samal ajal teatas Ušakov, et Venemaal tuleb pidada läbirääkimisi inimestega, keda Venemaa “väga ei armasta”, pidades silmas Euroopat. Vahepeal teatas Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova, et Euroopa jätkab nõndanimetatud ilmutamist oma soovimatuse osas arutada “Venemaa huve” ja esitab “Moskvale ebareaalseid nõudmisi”.
“Venemaa ametnike avaldused tunnistavad sellest, et Kreml üritab liitlastelt võtta kohta läbirääkimistelaua taga, kuni nad ei nõustu Venemaa nõudmisega 2021. aasta detsembrist – vähendada NATO kohalolekut Euroopas 1997. aasta piirideni. See võrdub faktiliselt NATO alliansi lammutamisega ja nõuab Euroopa julgeolekuarhitektuuri ümbervaatamist,” märgivad analüütikud.
Eksperdid märkisid samuti, et Kreml nõuab endiselt Ukrainalt ühepoolseid järeleandmisi enne, kui nõustub osalema mis tahes sisulistel rahuläbirääkimistel mis tahes formaadis. Eelkõige teatas Ušakov varem, et kolmepoolsed läbirääkimised USA, Venemaa ja Ukraina osalusel toimuvad pärast 4. novembrit. Kuid lisas, et kuupäev sõltub “olukorrast lahinguväljal ja üldisest olukorrast”.
“Kreml seadistab tõenäoliselt tingimusi selleks, et esitada suvalisi eeltingimusi, mis eeldavad Ukraina poolseid ühepoolseid järeleandmisi tingimusena rahuläbirääkimiste taaskäivitamiseks, ning kujutada Ukrainat takistusena teel rahuni, kui Ukraina neid nõudmisi vastu ei võta,” märgivad eksperdid.
Rahuläbirääkimised: mis on teada Varem mürkis väljaanne The Guardian, et Moskva võis väsida Trumpi ettearvamatusest ja võib vaadelda Euroopat kui alternatiivi rahuläbirääkimisteks. Eriti on analüütikute arust see võimalik siis, kui vahevalimised USA-s nõrgestavad poliitiliselt Trumpi mõju.
President Volodõmõr Zelenskõi teatas Soome ja Norra juhtide vestlust Putiniga kommenteerides, et nende sõnul on Kreml tõsiselt meelestatud kohtumiseks Abu Dhabis. Presidendi sõnul arutavad pooled selle kohtumise käigus esimesi samme deeskaleerimiseks, sõja lõpetamist, samuti võtmetähtsusega prioriteete Ukraina poolele, eelkõige julgeoleku valdkonnas.
