Siseministeerium plaanib järgmisest aastast tõsta rahvastikuregistri andmete väljastamise tasu, mõnel juhul enam kui 50 protsendi võrra. See hinnatõus peaks tooma riigile täiendavat tulu umbes 364 000 eurot aastas, kirjutab BNS viitega Postimehele.
Eelkõige tõuseb siseministeeriumi eelnõu kohaselt järgmise aasta algusest rahvastikuregistri andmete väljastamise tasu õigustatud huvi alusel. Muudatus puudutab nii eraisikuid kui ka ettevõtteid, kes soovivad saada registrist teiste inimeste andmeid.
Õigustatud huvi tähendab, et füüsilisel või juriidilisel isikul on põhjendatud vajadus teise isiku andmete saamiseks. Enne andmete väljastamist hinnatakse selleks õigusliku aluse olemasolu.
Eelnõu seletuskirja kohaselt tõuseb igakuine tasu andmetele võrguühenduse kaudu juurdepääsu eest ja võrguühenduseta päringu töötlemise tasu 26 eurolt 40 eurole.
Lisaks võetakse mõlema teenuse puhul tasu sõltuvalt taotletavate andmete mahust. Andmete väljastamisel kuni 10 000 inimese kohta tõuseb tasu 30 sendilt 46 sendile inimese kohta. Kui päring hõlmab aga enam kui 10 000 inimest, tuleb iga järgmise isiku andmete eest maksta senise 1,5 sendi asemel 2,3 senti.
Samuti tõuseb ühe isiku andmete üksikpäringu tasu 15 eurolt 23 eurole. Lisatööde hind jääb endiseks — 83 eurot.
Siseministeeriumis selgitatakse, et hinnakiri ei ole muutunud alates 2021. aastast. Selle aja jooksul on kallinenud teenuse osutamiseks vajalikud litsentsid ja sisseostetavad teenused ning kasvanud ka tööjõukulud. Seetõttu kavatsebki ametiasutus tasusid tõsta.
Ministeeriumi hinnangul aitab hinnatõus katta andmete väljastamise tegelikke kulusid ja vähendada vajadust finantseerida teenust muudest riiklikest vahenditest. Samal ajal võib kõrgem hind tuua kaasa päringute arvu vähenemise, kuna mõned kasutajad võivad tõusnud tasu tõttu neist loobuda.
Kui pärast uute tariifide kehtestamist jääb päringute arv endisele tasemele, prognoosib ministeerium teenuse aastatulu kasvu praeguselt 665 000 eurolt 1,03 miljoni euroni. See toob eelarvesse täiendavalt umbes 364 000 eurot aastas.
Möödunud aastal tehti rahvastikuregistrisse üle 269 miljoni päringu, millest umbes 4,35 miljonit tehtud õigustatud huvi alusel.
Muudatus ei puuduta kodanike õigust saada registrisse kantud andmeid enda kohta ega teabe väljastamist riiklike ülesannete täitmiseks. Enne uue hinnakirja jõustumist esitatud päringutele kehtivad nende esitamise ajal kehtinud tariifid.
