Prantsusmaa töötab koos kümne Euroopa riigiga Venemaa uue tuumarelvasüsteemi kallal, vahendab MEDUZA, viitega The Wall Street Journal.
Algatust, mida president Emmanuel Macron nimetas “edasijõudnud heidutuseks”, esitleti esmakordselt 2026. aasta märtsis. See näeb ette Prantsuse Rafale tuumavõimeliste hävitajate paigutamist Euroopa riikidesse. Osalejad kavatsevad luua ka ühise varajase hoiatamise ja luureandmete jagamise süsteemi.
Prantsusmaaga liitusid Ühendkuningriik, Saksamaa, Holland, Belgia, Poola, Kreeka, Soome, Norra, Rootsi ja Taani. Kolm Balti riiki, kes on Venemaa agressiooni suhtes kõige haavatavamad, ei olnud projekti kaasatud ja Itaalia keeldus osalemast. Soome teatas, et soovib algatuses osaleda, kuid ei plaani rahuajal oma territooriumile tuumarelvi paigutada.
Pariisi jaoks on tema Euroopa naabrite julgeolek palju olulisem kui Washingtoni jaoks ja seetõttu võiks uus heidutussüsteem olla veenvam, usuvad Prantsuse ametnikud.
Euroopa rõhutab ka, et uus süsteem peaks täiendama, mitte asendama Ameerika mandri kohal olevat „tuumavihmavarju“, luues Venemaale veel ühe strateegilise ebakindluse teguri.
Eksperdid märgivad, et Prantsuse ASMP-A tiibraketid, millega on varustatud Rafale hävitajad, on tänapäevases sõjapidamises efektiivsemad kui 1960. aastatel välja töötatud Ameerika B-61 tuumapommid, mille kasutamist piirab Venemaa õhutõrjesüsteemi areng.
Macron teatas ka, et Prantsusmaa kavatseb esimest korda aastakümnete jooksul taasalustada tuumarelvade tootmist. Riigil on praegu umbes 290 tuumalõhkepead, kuid ta ei avalda tulevikus oma arsenali üksikasju.
Praktikas säilitab Prantsusmaa aga täieliku kontrolli oma tuumajõudude üle. „Prantslased lubavad meil osaleda nende tuumaheidutuse haldamises samaväärselt nagu ameeriklased,“ teatas ühe projektis osaleva riigi minister.
Prantsusmaa peab oma partneritega kahepoolseid läbirääkimisi, luues selleks kümme eraldi töörühma. Euroopa riikide kaitseametnikud on sunnitud läbirääkimiste kohta teabe vahetamiseks regulaarselt telefonitsi ühendust pidama.
