Peaminister Kristen Michal rõhutas kolmapäeval kohtumisel Eestit külastava NATO peasekretäri Mark Ruttega, et NATO ühtsus ja tugevus on Eestile üliolulised, teatab BNS.
Euroopa liitlaste ja Kanada suurenenud kaitsekulutused peavad kiiremini kajastuma tegelikes kaitsevõimetes ning Ukrainale antavat toetust tuleb kasvatada. Eesti toetab Ukrainat NATO PURLi algatuse kaudu täiendava 10 miljoni euroga.
Kohtumisel NATO peasekretäriga keskenduti alliansi tulevikule, kaitsekulutuste suurendamisele, kaitsevõime arendamisele, Venemaa heidutamisele ja Ukraina toetamisele.
“Meie julgeolekukeskkond on muutunud ettearvamatumaks ning reeglitel põhinev maailmakord on tõsise surve all. Kuid kõige olulisem pole muutunud: NATO toimib. NATO-l on võimekus, plaanid ja tahe kaitsta iga liitlast ja kogu NATO territooriumi,” ütles Michal.
Tema sõnul peaksid kõik liitlased võimalikult ruttu jõudma 5% SKP-st kaitsekulutuste kohustuse täitmiseni, et luua selle ressursi eest kiiresti vajalikud kaitsevõimed. See on raske, kuid õiglasem koormajagamine NATOs on vajalik pingutus ning Eesti näitab siin head eeskuju.
“Järgmise kümne aasta jooksul investeerime riigikaitsesse 26 miljardit eurot. Pool sellest läheb otse relvastusse ja sõjalistesse võimetesse. Eesti kaitsetööstuse käive on viimase kolme aasta jooksul kasvanud keskmiselt 44 protsenti aastas. Eelmisel nädalal otsustas Eesti valitsus rajada uue kaitsetööstuspargi, mis võimaldab hakata tootma sõjalist lõhkeainet ja täiendavat laskemoona,” tõi Michal näiteid.
NATO heidutus- ja kaitsevõime tugevdamine saadab Venemaale selge sõnumi: allianss võtab ohte tõsiselt ning seisab oma julgeoleku ja kaitse kindlustamise eest. Michali sõnul on Venemaa üha riskantsema käitumise ja sagenenud hübriidrünnakute eesmärk juhtida tähelepanu kõrvale Ukraina toetamiselt. Vastame Venemaa tegevusele ühiselt ja jätkame Ukraina jõulist abistamist.
“Sel aastal moodustab meie sõjaline abi Ukrainale 0,28 protsenti SKPst. Eelmisel aastal oli see 0,35 protsenti. Oleme toetanud Ukrainat ka NATO PURLi algatuse kaudu 21 miljoni euroga ning panustame peatselt sellesse mehhanismi taas 10 miljonit eurot,” ütles Michal. Ta avaldas lootust, et ka kõik teised liitlased leiavad võimalusi oma panuse suurendamiseks.
Michal rõhutas, et Ukraina kogemused on hindamatu väärtusega ka NATO liitlaste kaitsevõime ja kaitsetööstuse arendamisel. NATO liikmesus oleks Ukrainale pikas perspektiivis tugevaim julgeolekugarantii, millest võidaksid kõik.
Visiidi käigus kohtus NATO peasekretär ka välisminister Margus Tsahknaga ning pidas Tallinna Tehnikaülikoolis avaliku loengu. Ta kohtub ka Vabariigi Presidendi Ülle Madisega. Õhtul külastab ta Ämari lennubaasi, kus teda võtavad vastu kaitseminister Martin Herem ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo.
