Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel laekus augustis riigieelarvesse 1,29 miljardit eurot makse, mida on 19 miljoni euro võrra rohkem kui aasta varem. Laekumiste kasvu vedasid eelkõige sotsiaalmaksu ja käibemaksu suurenenud laekumised. Sellest kirjutab BNS.
Käibemaksu laekumine oli augustis üle 375 miljoni euro, mida on 20 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Suurima panuse andsid jaekaubanduse, põllumajanduse, avaliku halduse ja riigikaitse sektorid. Käibemaksu laekumise kasvu käesoleva aasta augustis mõjutas ka mootorikütuse jaemüügilt kogutud maksude suurenemine.
Füüsilise isiku tulumaksu laekumine on viimastel kuudel püsinud stabiilsena. Augustis oli see üle 241 miljoni euro, mida on 24 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi. Vähenemine oli tingitud tulumaksuvaba miinimumi süsteemi muutmisest aasta alguses. Palgafond kasvas aastaga 6,2%, mis suurendas sotsiaalmaksu laekumist augustis 450 miljoni euroni. Seda on 25 miljonit eurot rohkem kui möödunud aastal.
Juriidilise isiku tulumaksu laekus augustis peaaegu 67 miljonit eurot, mida on 5,8 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi. Tänavu augustis deklareerisid dividendidelt tulumaksu kõige sagedamini töötleva tööstuse, hulgi- ja jaekaubanduse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega tegelevad ettevõtted.
Kütuseaktsiisi laekus augustis üle 50 miljoni euro, mida on 1,9 miljonit eurot vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Augustis lubati tarbimisse bensiini ja diSorted diiselkütust peaaegu 4,7 miljonit liitrit (4,4%) vähem kui aasta varem.
Tubakaaktsiisi laekumine oli augustis 22 miljonit eurot, mida on 900 000 eurot rohkem kui aasta varem, voosena eelkõige aktsiisimäärade tõstmisest aasta alguses. Võrreldes möödunud aasta augustiga lubati tarbimisse umbes 14 miljonit sigaretti vähem ning neilt deklareeritud aktsiisisumma oli peaaegu 19 miljonit eurot. Alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi deklareeriti summas, mis ületas mullust näitajat 200 000 euro võrra.
-
septembri seisuga oli maksuvõla kogusumma 351 miljonit eurot, millest 44,8 miljonit eurot oli ajatatud. Augusti jooksul kasvas maksuvõlg 2,9 miljoni euro võrra: füüsiliste isikute võlg vähenes 500 000 euro võrra, juriidiliste isikute võlg aga suurenes 3,4 miljoni euro võrra.
Suurim maksuvõla kasv oli käibemaksu, erisoodustuse tulumaksu ja sotsiaalmaksu osas, mis oli seotud eelkõige juriidiliste isikute kohustustega. Samal ajal vähenes võlg mootorsõidukimaksu, tollimaksude ja maamaksu osas. Mootorsõidukimaksu ja maamaksu võla vähenemine oli peamiselt tingitud füüsiliste isikute kohustuste tasumisest. Teiste maksuliikide osas olid muudatused vähem märgatavad.
Üldine distsipliin maksude tasumisel püsib kõrgel tasemel: peaaegu 88% kõigist augustis tasumisele kuuluvatest kohustustest tasuti õigeaegselt. Võrreldes juuliga distsipliin veidi paranes, kuid võrreldes möödunud aasta augustiga on õigeaegsete maksete osakaal veidi madalam.
Suurem osa maksuvõlast koondus augustis taas hulgi- ja jaekaubanduse, ehituse ning töötleva tööstuse sektoritesse. Nende sektorite võlg moodustab endiselt üle poole (58,2%) kogu maksuvõlast. Enamik nende sektorite võlgadest oli seotud käibemaksu, erisoodustuse tulumaksu ja tööjõumaksudega.
Augusti lõpu seisuga oli maksuvõlglaste üldarv peaaegu 58 900, mida on peaaegu 3400 võrra vähem kui juuli lõpus. Vähenemine toimus füüsiliste isikute arvelt, samal ajal kui võlglaste arv juriidiliste isikute seas veidi kasvas. Kuuga vähenes võlglastest füüsiliste isikute arv 3510 inimese võrra ja juriidiliste isikute arv suurenes 80 võrra. Vähenemine oli tingitud eelkõige mootorsõidukimaksu (3300 inimest), maamaksu (810 inimest) ja tulumaksu (peaaegu 160 inimest) võlgnevuste tasumisest. Võlglaste arvu kasv oli tingitud käibemaksu (peaaegu 190 maksjat), töötuskindlustusmaksete (umbes 100) ja kinnipeetud tulumaksu (peaaegu 70) tasumata jätmisest
