Ukrainasse jõudev India laskemoon on väga madala kvaliteediga ja 2024. aastaks sai selgeks, et selleks vajalikke komponente Indiast hankida on samuti praktiliselt võimatu. See tuli ilmsiks korruptsioonivastase erikomisjoni istungil, kus rahvasaadik Leo Kunnase meenutas oma vestlust Urmas Roosimägiga — India suunal relvadega kaupleva ettevõtjaga, kirjutab BNS.
Urmas Roosimägi nime avalikustas India kontekstis Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas, kes meenutas oma vestlust endise Kaitseväe juhataja kohusetäitjaga, kirjutab Postimees.
Selgus, et 2024. aastal oli Roosimägil vestlus Kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmiga, kes tundis Roosimägi käest huvi, kas India turul on võimalust osta Ukrainakss laskemoona. Läbirääkimised ettevõttega Datasel algasid Salmi ametiajal ning esimene leping sõlmiti tema viimastel tööpäevadel.
Kunnase sõnul kinnitas pikki aastaid India suunal töötanud Roosimägi, et tõsised India ettevõtted ei ole valmis mööda hiilima ekspordipiirangutest, mis India kehtestas relvade ja laskemoona tarnetele Ukrainasse.
«Nende huvi seisneb selles, et müüa oma toodangut eelkõige India valitsusele. Nad ei saa endale lubada suhete rikkumist India valitsusega. Indial oli selge relvaekspordi keeld Ukrainasse. Neil on selline kokkulepe Venemaa valitsusega. Nagu ma aru sain, siis mingil hetkel tarned Indiast Ukrainasse siiski toimusid. Vene pool nägi märgistust ja kaebas. Pärast seda kehtestati ekspordikeeld. Roosimägi jutust sain aru, et ta tegi selle eeltöö oma äripartnerite jaoks,» rääkis Kunnas väljaandele Postimees.
«Lihtsalt öeldes ei võtnud Roosimägi seda tööd ette, sest pidas seda teostamatuks. Riskid on liiga suured. See pidi olema teada ammu enne seda, kui sõlmiti tehing Dataseliga. Fakt, et India keelab müüa relvu Ukrainasse, oli üldteada, see ei tulnud mulle üllatusena ega saanud tulla üllatusena kellelegi. Küsimus on selles, kuidas õnnestus pärast seda siiski kaasata Datasel. See vajab selgitamist.»
Roosimägi, endine Kaitseväe juhataja kohusetäitja, ei kommenteeri, kellega ta kohtus või ei kohtunud. Roosimägi, kes on 15 aastat seotud rahvusvahelise relvaturuga, märkis: «Enamikus Aasia riikides Euroopa ärikultuur ei kehti.»
Roosimägi on samuti palju suhtlenud ukrainlastega, kellel on India laskemoona kasutamise kogemus. «Ukraina partnerid kinnitasid mulle, et India 155-millimeetrine laskemoon on väga halva kvaliteediga. Iga kolmas plahvatab siis, kui pole vaja, ja iga neljas lendab sinna, kuhu pole vaja.»
Roosimägi meenutas, et pärast «ühte intsidenti Ukrainas» keelustas India 155-millimeetrise laskemoona ja selle komponentide ekspordi. Ühel päeval pöörduti tema poole samuti koostööettepanekuga Läti erasektori esindajate algatusel. «Kohtumine toimus 2024. aastal, sellel pakuti mulle korraldada 155-millimeetrise laskemoona tootmist Ukraina vajadusteks. Mina, teades kõiki asjaolusid, lükkasin selle ettepaneku tagasi, kuna India keelustas mitte ainult laskemoona, vaid ka selle komponentide ekspordi. Kuidas saab seda siis teostada?»
Ettevõttega Datasel või selle emaettevõttega Neco Defence Munitions pole ta kontaktis olnud ja Roosimägi ei mõista, miks keegi ei teinud nende taustakontrolli. «Rahvusvahelisel relvaturul kontrollivad enne ülekande tegemist isegi meie pangad, kuhu raha läheb. Olen sellega viimase viie aasta jooksul pidevalt kokku puutunud,» ütles Roosimägi, lisades, et tema andmetel tekkisid lätlastel eestlastega sarnased probleemid.
Roosimägil on oletus selle kohta, kuidas Eesti pool Dataselini jõudis, kuid avalikult ta sel teemal spekuleerida ei soovi.
