Kui möödunud aastal jäi riikliku rahastuse nappuse tõttu õpilasmalevates kohata umbes tuhat soovijat, siis tänavu suudeti see probleem Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lisarahastuse abil osaliselt lahendada. Suure nõudluse juures tekkis aga uus takistus — tööandjate puudus, teatab BNS.
Noored muutuvad tööturul järjest aktiivsemaks. Nii laekus Töötukassa avaldatud ühele alaealiste suvise töö kuulutusele vaid kolme päevaga üle 650 avalduse. Tallinna Õpilasmalevasse esitati umbes 2000 ankeeti, kuid esialgu jätkus kohti vaid 800 inimesele. Lõpuks sai pealinna töömalevates osaleda 680 noort, kuna mitu tööandjat loobus viimasel hetkel.
Üle kogu Eesti osales riigi toel malevates sel suvel umbes 5600 noort. Samal ajal jäi tööandjate puuduse tõttu sellest kogemusest ilma vähemalt tuhat soovijat.
Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo sõnul tahavad noored õppida, kohanevad kiiresti ja toovad värskeid vaatenurki.
«Paneks üheks oma peamiseks ülesandeks noortele suuremate töövõimaluste loomise. Kui tahame tulevikus näha tööturul rohkem kohusetundlikke töötajaid, tuleb noortele anda võimalus end tõestada. Selleks oleme muutnud noorte töötingimused paindlikumaks ja vähendanud liigseid piiranguid, et võimalikult paljud noored saaksid oma esimese töökogemuse,» ütles Keldo.
Lisaks esimesele töökogemusele aitavad malevad noortel arendada sotsiaalseid oskusi ning võivad mängida olulist rolli vaimse tervise probleemide ennetamisel. Sel suvel pöörati erilist tähelepanu neile, kes vajavad lisatuge. Loodi eraldi rühmad asenduskodude kasvandikele, erivajadustega noortele ning programmi „Hoog sisse“ osalejatele, kes ei õpi ega tööta.
«Malevasuvi möödus väga edukalt: tööandjad jäid noorte tööga rahule ning noored ise olid rõõmsad ja tänulikud võimaluse eest veeta osa suvest malevas,» ütles SA Õpilasmalev juht Külli Tatter.
Tema sõnul kartvat tööandjad sageli, et alaealistega töötamine tekitab lisakoormust, kuid koos rühmadega töötavad koolitatud ja sertifitseeritud rühmajuhid.
«Tänane malevlane on homne hea kolleeg. Noored on võimalus, mitte peavalu. Malevlased on vastutustundlikud ja algatusvõimelised ning ettevõtjale on see pigem ressurss kui probleem,» märkis Tatter.
Malevlane Marta Mia Morel rääkis, et see suvi jäi talle meelde eelkõige ühtsustunde, toe ja entusiasmi poolest.
«Õpilasmalevas tekivad suhted, mis ulatuvad kaugemale tavapärasest töökogemusest. Inimesed saavad üksteisele peaaegu pereks, jagades rõõme ja hirme. Selline vastastikune tugi annab noortele enesekindlust, motivatsiooni ja kuuluvustunnet,» ütles ta.
Moreli sõnul oli juba kandideerimisetapis märgatav, kui suur on noorte soov töötada, õppida ja end teostada.
«Õpilasmalev annab võimaluse mõista paremini iseennast, oma oskusi ja seda, milleks sa võimeline oled. See on koht, kus õpid oma kätega midagi tegema, kuid sama olulised on kogukonnatunne, entusiasm, vastastikune tugi ja tõeline hoolimine,» lisas ta.
