Eesti elanike isiklik finantsolukord ei ole viimase kolme kuu jooksul nende endi hinnangul suuresti muutunud, kuid halvenemisest teatab kaks korda rohkem inimesi kui paranemisest, teatab BNS viitega pank Citadele tellimusel läbi viidud uuringule.
Juulis läbi viidud küsitluse käigus vastas pool Eesti restpondentidest, et nende finantsolukord ei ole kolme kuu jooksul muutunud, 17% leiab, et see on paranenud, ja 33% – et halvenenud. Balti riikide võrdluses püsib Eesti elanike hinnang oma finantsseisundile kõige madalamana. Lätis teatas 25% respondentidest, et nende finantsolukord on viimase kolme kuu jooksul halvenenud, Leedus – 19%. Paranemist tunnetab Eestis 17%, Lätis – 16% ja Leedus – 20% küsitletutest.
Pank Citadele tegevjuhi ja juhatuse esimehe Rūta Ežerskienė sõnul on Eestis siiski märgatavad ka positiivsemad märgid, kuna aasta alguses oli pessimism veelgi tugevam. Citadele eelmine uuring näitas, et aasta alguses ootas tervelt 47% Eesti elanikest oma finantsolukorra halvenemist järgmise kuue kuu jooksul ja vaid 16% uskus paranemisse.
Ežerskienė sõnul ei saa neid kahte näitajat otseselt võrrelda, kuna üks mõõtis tulevikuootusi ja teine – juba toimunud muutusi ehk viimase kolme kuu tunnetust. See aga näitab, et hirm aasta alguses oli tugevam kui see, kuidas inimesed kirjeldavad praegu möödunud kvartalit.
„Aasta alguses oli ootustes palju ebamäärasust. Maksutõusud, hinnatase ja pikaajaline nõrk majandusfoon panid inimesi asjadele väga ettevaatlikult vaatama. Praegu on näha, et halvim stsenaarium ei realiseerunud kõigi jaoks, kuid paranemist tunnetab vaid väike osa elanikkonnast. See on pigem aeglane stabiliseerumine kui järsk pööre paremuse poole,“ ütles Ežerskienė.
Pank Citadele viimase majandusprognoosi kohaselt peaks 2026. aastal Eesti SKP kasvama 2,2%, keskmine palk – 5,8% ja inflatsioon ulatub 4%-ni.
Citadele tegevjuhi sõnul peaks see järk-järgult toetama elanikkonna ostujõudu, kuid kindlustunde taastumine võtab aega. „Palgakasv võib ületada inflatsiooni, kuid inimene ei tunne seda kohe, eriti kui varasem hinnatõus on pikka aega avaldanud survet pere-eelarvele. Kindlustunne taastub alles siis, kui inimene näeb mitu kuud järjest, et pärast vajalikke kulutusi jääb tal rohkem raha üle,“ märkis Ežerskienė.
