Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ja Helsinki linnapea Daniel Sazonov leppisid kolmapäeval Helsinkis kokku, et kaks pealinna võtavad juhtrolli Tallinn-Helsinki tunneli projektis; projekti ettevalmistamiseks kutsutakse kokku linnade ühine ekspertkoondis. Sellest teatab BNS.
„Tunneli projekt on suuremahuline projekt, mis on oluline mitte ainult Eestile ja Soomele, vaid kogu Põhja-Euroopale, mis muuhulgas nõuab tihedat koostööd Tallinna linna ja Eesti valitsuse vahel. Järgmisel nädalal kohtun välisminister Margus Tsahknaga, et jagada teavet Helsinkis toimunud kohtumise kohta ja arutada edasisi samme,“ ütles linnapea Raudsepp.
Tallinn-Helsinki tunnel aitab täita olulise lünga Euroopa Liidu transpordivõrgustikus, parandades ühendust Põhja-Euroopa ja Balti piirkondade vahel. Projektil on ka märkimisväärne potentsiaal julgeoleku seisukohast, sealhulgas sidekanalite töökindluse suurendamine ja sõjalise mobiilsuse võimaluste laiendamine. Lisaks saab sellest Rail Balticu projekti loogiline jätk.
Raudsepp lisas, et Tallinna seisukohast on oluline siduda tunneliprojekt linna praeguse tegevusega: „Linnavalitsuse eesmärk on, et koostamisel olevas Tallinna üldplaneeringus oleks arvestatud tunneli võimaliku ehitusega. Üldplaneering valmib hiljemalt 2029. aastaks ning koos Euroopa Liidu järgmise finantseerimisperioodiga peame ette nägema edasised sammud.“
Visiidi käigus leppisid pooled kokku tiheda koostöö jätkamises sadamate vahel ning arutasid linnaplaneerimise päevakajalisi küsimusi. Linnaplaneerimise teemade arutelul osales ka Tallinna abilinnapea Tiit Terik, kelle sõnul on Helsinki kogemus Tallinnale eriti väärtuslik ajal, mil linn koostab uut üldplaneeringut. „Tallinna viimane üldplaneering kehtestati 25 aastat tagasi. Selle aja jooksul on muutunud nii linn ise kui ka inimeste vajadused ja ootused elukeskkonnale. Üldplaneering peab aitama suunata linna arengut tervikuna – mitte ainult mobiilsuse ja transpordi seisukohast, vaid kogu linnaruumi ja elukeskkonna seisukohast,“ ütles Terik.
„Kiiresti muutuvas maailmas on oluline naasta üldplaneeringu juurde tihedamini kui kord veerandsajandi jooksul. Helsinkis vaadatakse see üle kaks korda sagedamini ja selline lähenemine aitab paremini arvestada linna muutuvaid vajadusi. Sellest suunast tahame tulevikus juhinduda ka Tallinnas,“ lisas Terik.
Tallinn ja Helsinki seavad endale selge eesmärgi: ühine tegevus Euroopa Liidu rahastamisvoorudes, rohekoridori loomise algatustes ja turismi tugevdamisel kahe pealinna vahel.
