Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) kutsub valitsust ja riigikogu tagama erihoolekande jätkusuutliku rahastamise, sest teenuste järjekorras on ligikaudu 2000 inimest ning sotsiaalministeeriumi hinnangul vajab valdkond järgmise nelja aasta jooksul umbes 200 miljonit eurot lisaraha, edastab BNS.
Käesoleva suve alguses ootas erihoolekandeteenusele pääsemist ligikaudu 2000 inimest, kellest umbes 800 olid sobiva teenuskoha olemasolul valmis teenusele minema kohe. Riigikontrolli andmetel on toetavate ja ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste järjekorrad aastatel 2018–2024 kasvanud ligi kaks korda. Ööpäevaringsete teenuste järjekord kasvas 613 inimeselt 1101-ni, samal ajal vähenes täidetud ööpäevaringsete teenuskohtade arv 2379-lt 2171-ni. Sõltuvalt teenusest ulatub ooteaja mediaan 14 kuust 53 kuuni.
Sotsiaalministeerium on hinnanud, et erihoolekande tugevdamiseks on aastatel 2027–2030 vaja ligikaudu 200 miljonit eurot lisaraha. Suur osa sellest kuluks töötajate palkadele, täiendava tööjõu ja väljaõppe tagamisele, uute teenuskohtade loomisele ning teenuste kättesaadavuse parandamisele.
„Tegemist ei ole soovide nimekirja või erihoolekande mugavamaks muutmisega, vaid minimaalse vajadusega, et riik suudaks seadusest tulenevaid kohustusi tegelikult täita,“ seisab EPIKoja pöördumises.
Koos teenuseosutajate, perede ja teiste valdkonna organisatsioonidega on EPIKoda juhtinud korduvalt tähelepanu aastatepikkustele järjekordadele, teenuste alarahastamisele, tegevusjuhendajate madalale palgale ja tööjõupuudusele ning sobivate teenuskohtade nappusele. Samuti võivad inimesed sattuda olukorda, kus nende vajadustele vastav teenus asub kodust ja lähedastest sadade kilomeetrite kaugusel või puudub sootuks. Koja hinnangul ei võimalda kulupõhise rahastuse puudumine teenuseosutajatel tagada olemasolevate teenuste kvaliteeti ja turvalisust ega luua vajalikus mahus uusi teenuskohti.
Tänavu kevadel valmis riigikohtus lahend, mis kinnitas põhimõtet, et kui riik on tuvastanud inimese vajaduse erihoolekandeteenuse järele ja inimene vastab seaduses sätestatud tingimustele, ei saa teda jätta teenuseta põhjendusega, et riigieelarves pole selleks raha või sobivaid teenuskohti pole piisavalt.
EPIKoja sõnul ei saa riik planeerida erihoolekandele vähem raha, kui on vaja põhiseadusest, seadustest ja riigi enda otsustest tulenevate kohustuste täitmiseks. Samuti ei vabasta riiki vastutusest see, kui erasektor ei loo piisavalt teenuskohti.
Koda ootab valitsuselt ja riigikogult sotsiaalministeeriumi taotletud 2027.–2030. aasta lisarahastuse tagamist, et olemasolevaid teenuseid saaks jätkata, nende kvaliteeti ja turvalisust hoida ning luua uusi teenuskohti. Samuti peab rahastus koja hinnangul võimaldama tõsta tegevusjuhendajate töötasu, suurendada töötajate arvu ning tagada nende väljaõppe ja püsimise valdkonnas.
Rahapuudust ei tohiks koja hinnangul lahendada abi saamise tingimuste karmistamise, teenuste kvaliteedi vähendamise ega vastutuse peredele ja kohalikele omavalitsustele nihutamise kaudu. Koda tunnistab küll riigieelarve keerulist olukorda ja konkureerivaid vajadusi, kuid rõhutab, et see ei muuda olematuks riigi kohustusi ega inimeste abivajadust.
