Rohkem kui veerand Eesti kaubandusettevõtetest on mures kasvava trendi pärast, kus kliendid kasutavad ostlemiseks tehisintellekti platvorme. Fintechi platvormi Adyen tellimusel ettevõtte Norstat poolt hiljuti läbi viidud uuring näitab, et see pole enam tulevikustsenaarium: enam kui kolmandik Eesti tarbijatest on ostuotsuste tegemisel tehisintellekti juba kasutanud. Ja kuigi TI võidukäik kannab endas ohtu klientidest kaugeneda, näevad eksperdid selles ka uut müügikanalit, mida saab õigete tööriistade abil enda kasuks tööle panna.
Uuringu andmetel kasutavad Eesti elanikud ostlemisel tehisintellekti eelkõige toodete võrdlemiseks (47% TI-d kasutanud vastajatest), toote omaduste kohta kiire kokkuvõtte saamiseks (44%) ja kõige sobivama toote leidmiseks (39%). See seab aga uusi väljakutseid ja avab uusi võimalusi kaubandusettevõtetele, millest veerand märkis, et neid teeb murelikuks liigne sõltuvus vahendajatest ehk kolmandate osapoolte platvormidest ja sellega seotud klienditeekonna läbipaistvuse vähenemne. Samal ajal on TI-platvormidest saamas uus müügikanal, mis võimaldab kaasata kliente ja suurendada käivet.
Põhja- ja Baltimaade Adyeni juhi Tobias Lindi sõnul seisab kaubandusettevõtete ees täna keeruline ülesanne: ühest küljest on vaja kaitsta andmeid ja kliendisuhteid, mida hinnatakse kulla kaaluga, ning teisest küljest olla kohal seal, kus asuvad ostjad ise.
«On arusaadav, et klientide üleminek e-poodidest TI-platvormidele, kus saab valida toote ja sooritada ostu, tekitab müüjates ebakindlust. See võib viia olukorrani, kus müüja ei näe enam, kuidas klient jõuab ostuotsuseni, ega egi seda, kes ja mida täpselt ostis. Kui aasta-paar tagasi olnuks see tõesti keeruline olukord, siis täna on pilt õnneks palju parem,» ütles ta. «Kui müüjal puudub kontroll selle üle, kuidas TI tema poega suhtleb, pole põhjust eriti rõõmustada. Kuid kui ta kasutab tööriistu, mis jäetavad ka TI abil tehtud ostude puhul andmed klientide ja nende teekonna kohta tema kontrolli alla, on TI pigem võimalus kui risk.»
Andmete tähtsust tunnistavad ka kaubandusettevõtted ise. Peaaegu pooled uuringus osalenud ettevõtjatest märkisid, et nende jaoks on oluline võimalus ise omada ja kasutada kliendiandmeid, ning viiendik osutas, et täielikum ülevaade kliendiandmetest erinevatel platvormidel oleks tänavu nende kasvu peamine draiver. Lind märkis, et TI võidukäigu valguses nõuab selle eesmärgi saavutamine müüjatelt avatust uuenduslikele lähenemisviisidele ja tööriistadele.
Kuigi TI-lahenduste kasutamine kogub kõigis valdkondades kiiresti tuure, annab kohalike tarbijate teatav ettevaatlikkus müüjatele aega reageerida ja oma valikuid kaaluda. Uuringu käigus märkis 16% vastanutest, et nad ei usalda TI-d või ei teadnud, et seda saab ostlemiseks üldse kasutada. Lisaks teatas 70% inimestest, kes täna tehisintellekti ei kasuta, et nad lihtsalt ei näe selleks vajadust.
Lind märkis, et see on kaupluseomanikele hea uudis. «Ülemaailmsete trendide põhjal otsustades liigub kaubandus, nagu kõik teisedki sektorid, üha enam tehisintellekti suunas. Varem või hiljem kinnitab see trend kanda ka meie piirkonnas – näiteks ChatGPT Eestis hakkas ostuküsimustele vastates hiljuti samuti sagedamini näitama platvormi integreeritud teavet –, kuid kuni kliendid pole neid võimalusi omandanud, on müüjad teatud määral kaitstud. See ei tähenda aga, et see jääb nii igaveseks. On ilmne, et tehisintellekt tungib kaubandusse, ja on kriitiliselt oluline, et kaubandusettevõtted sellega kohaneksid. Praegust vaikust tuleks kasutada tulevikuks valmistumiseks,» ütles ta.
Siiski märkis ta, et arvestades turu varajast arengujärku ja tõsiasja, et tarbijad Eestis teevad alles esimesi samme TI kasutamisel ostlemiseks, peaksid müüjad hoolikalt kaaluma kõiki variante ja mõtlema läbi, kuidas tegutseda killustunud turul. «Täna ei tea keegi, millisest TI-platvormist saab peamine ostukanal. Seetõttu ei tasu müüjatel siduda oma tulevikku ühe suletud ökosüsteemiga. Võitjaks osutub see, kes suudab olla kohal seal, kus klient ostab, säilitades samal ajal kontrolli kliendiandmete ja ostukogemuse üle,» lisas Lind.
Ka naaberriikide kogemus näitab, et TI roll ostlemisel kasvab kiiresti. Kui Eestis on ostjad alles selle tehnoloogia omandamise etapis ja tehisintellekti kasutas ostlemisel abilisena 34% vastanutest, siis Lätis on viimase aasta jooksul TI abi kasutanud 35% elanikest ning Leedus juba 45%.
«Kaubandusettevõtted on sattunud olukorda, kus neil on vaja muutuvate tingimustega kohaneda. Tehisintellekt ei kao kuhugi ja kõik viitab sellele, et see tungib üha sügavamale inimeste igapäevaelusse,» lisas Lind. «See tähendab, et müüjad peavad mõtlema, kuidas teha oma tooted ja teenused kättesaadavaks ja leitavaks TI-põhistes ostukanalites, säilitades samal ajal kontrolli kliendikogemuse ja -andmete üle.»
Adyeni tellimusel viis Norstat Eesti läbi uuringu, milles osales 1000 Balti riikide elanikku vanuses 16 aastat ja vanemad, samuti 300 ettevõtjat. Küsitluses osalenud ettevõtete esindajad töötasid hotellinduse ja toitlustuse, tootmise ja kommunaalteenuste, jae- ja hulgikaubanduse, e-kaubanduse, impordi ja ekspordi ning müügi ja turunduse valdkonnas. Kõik vastanud olid oma organisatsioonides otsustajad või vastutasid selliste suundade eest nagu jaekaubandus, e-kaubandus, makselahendused, digikanalid või äriarendus.
Adyen on fintechi platvorm, mis pakub makseteenuseid, andmepõhiseid ärilahendusi ja finantstooteid ühtse globaalse platvormi raames, aidates ettevõtetel kiiremini oma eesmärke saavutada. Adyenil on kontorid üle maailma ning tema klientide hulka kuuluvad sellised ettevõtted nagu Bolt, Meta, H&M, eBay ja Microsoft.
