Kujutage ette: keset ööd tabab teie lähedast infarkt. Või insult. Olete juba kiirabi välja kutsunud ja vaatate nüüd kella, mõistes, et iga minut tundub igavikuna. Kuid aeg muudkui läheb ja läheb, aga kiirabi ei kuskil… Asi on selles, et Eestis valmistatakse ette kiirabiteenistuse ulatuslikku reformi. Mitmes piirkonnas plaanitakse vähendada öiste brigaadide arvu, kasutada voodeid peamiselt kahemehelistes meeskondades ning kogu erakorralise meditsiini võrgustik ümber korraldada. Riik kinnitab, että abi kättesaadavus ei halvene. Mida täpselt muudetakse, miks reformi ümber on tekkinud vaidlused ja kas mõnel juhul tuleb kiirabi tõesti kauem oodata, selgitas «MK-Estonia».
Erakorralises meditsiinis eksisteerib mõiste «kuldne tund» – periood pärast rasket traumat või äkilist teravat seisundit, mil õigeaegselt osutatud abi võib oluliselt tõsta inimese ellujäämisvõimalusi ja vähendada raskete tüsistuste riski. Just seepärast tekitavad kõik muudatused kiirabi töös paratamatult avalikku huvi. Seda enam, et reformi esimesi tagajärgi on Narva elanikud juba tunda saanud: alates juulist lõpetati seal kohaliku reanimobiilibrigaadi finantseerimine. Nüüd valmistab riik ette järgmist muudatuste etappi, mis puudutab juba kogu Eestit. Võimud kinnitavad, et erakorralise abi kättesaadavus ei halvene ja süsteem muutub tõhusamaks. Kuid paljud spetsialistid on veendunud: reformi tuleks hinnata mitte ainult väljakutsete statistika ja brigaadide keskmise koormuse järgi, vaid eelkõige selle järgi, kas patsient saab abi õigeaegselt, kui arvel on tõesti minutid.
Ootamise hind
Ehkki kiirabi ulatuslik reform peaks jõustuma alles 2028. aastal, on Narva elanikud esimesi muudatusi juba tunda saanud. Alates 1. juulist lõpetati Narva Haigla intensiivravi mobiilse brigaadi finantseerimine. Nüüd, kui patsient vajab transporti kõrgema taseme haiglasse, tuleb spetsialiseeritud reanimobiil kohale kutsuda Tartust.
Narva Haigla andmetel toimetati alates 1. juulist kõrgema taseme haiglatesse 28 patsienti – nii täiskasvanuid kui ka lapsi. Neist viis viis kohale reanimobiil Tartust, 21 inimest tavalised õebrigaadid ja veel kaks arstibrigaadid. Patsiendid suunati Tartu Ülikooli Kliinikumi, Ida-Viru Keskhaiglasse, Tallinna Lastehaiglasse ja Ida-Tallinna Keskhaiglasse.
Narva Haiglas märgiti, et enne oma mobiilse intensiivravibrigaadi töö lõpetamist algas selliste patsientide transport tavaliselt 20–40 minutit pärast vastava otsuse langetamist. Nüüd on reanimobiili keskmine ooteaeg Tartust umbes kolm tundi.
«Seni pole juhtunud, et reanimobiili ootamine oleks dokumenteeritult viinud patsiendi seisundi halvenemiseni või otseselt mõjutanud ravitulemust. Kuid see ei tähenda, et sellist riski pole olemas. Seni on ebasoodsaid tagajärgi õnnestunud vältida muu hulgas seepärast, et vajadusel oli Tartu reanimobiil kohe saadaval. Kui spetsialiseeritud brigaad oleks sel hetkel juba teisel väljakutsel olnud, võinuks ooteaeg osutuda märgatavalt pikemaks,» märgitakse Narva Haiglas.
Sealjuures rõhutavad meedikud, et nõuetekohaselt varustatud tavaline kiirabibrigaad võib patsienti transportida, kui tema seisund transpordi alguses on stabiilne ja võimalikud riskid on eelnevalt hinnatud. Kuid stabiilne seisund ärasõidu hetkel ei tähenda veel seda, et pika tee jooksul ei teki selle kiire halvenemise ohtu.
Haigla esindajate sõnul on spetsialiseeritud mobiilset intensiivravibrigaadi vaja eelkõige juhtudel, kui patsient vajab transpordi ajal kõrgema taseme intensiivravi, pidevat hingamise ja vereringe toetamist või valmisolekut koheseks meditsiiniliseks sekkumiseks. See puudutab eelkõige ST-segmendi elevatsiooniga müokardiinfarktiga (STEMI) patsiente, raskete traumadega, aordi dissektsiooniga, ägeda hingamispuudulikkusega, väljendunud vereringe ebastabiilsusega patsiente, samuti neid, kes on juhitaval hingamisel ja üldanesteesia all, ning teisi kriitilisi seisundeid, mille puhul transpordi ajal võib vaja minna intensiivravi.
Veel üks probleem, millele Narva Haiglas tähelepanu juhitakse, on seotud tavabrigaadide kasutamisega pikamaavedudeks. Kui Narva brigaad viib patsiendi Tartusse, puudub see oma piirkonnast umbes 5–7 tundi. Selle arvelt väheneb kohapeal olevate brigaadide arv, mistõttu võib reageerimisaeg uutele erakorralistele väljakutsetele pikeneda. Suure koormuse korral võib lähim vaba brigaad olla sunnitud välja sõitma juba teisest piirkonnaste.
Teine vaatenurk
Sotsiaalminister Karmen Joller ütleb, et mõistab Narva ja kogu Ida-Virumaa elanike muret. Tema sõnul tahab igaüks olla kindel, et eluohtliku seisundi korral jõuab abi kiiresti ning transport kõrgema taseme haiglasse korraldatakse turvaliselt.
«Kinnitan, et kiirabi on piirkonnas endiselt kättesaadav. Narvat ja selle ümbrust teenindavad neli Tervisekassa finantseeritavat kiirabibrigaadi, kes vajadusel saavad patsiente transportida kõrgema taseme haiglatesse,» märgib minister.
Joller rõhutab, et tavaline kiirabibrigaad ei ole lihtsalt transporditeenus. Samal ajal juhib ta tähelepanu sellele, et kaugelki mitte iga patsient, keda on vaja Narvast viia kõrgema taseme haiglasse, ei vaja just reanimobiili.
Ministri sõnul kaasatakse spetsialiseeritud brigaad vaid siis, kui inimese seisund on niivõrd ebastabiilne, et transport peab toimuma intensiivravi tingimustes. Just seepärast baasituvad ööpäevaringsed reanimobiilid Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tallinna Lastehaigla juures ning teenindavad vajadusel kogu Eestit.
«Peamine erinevus ei seisne autos ega varustuses, vaid meeskonna kvalifikatsioonis ja selles, kui keerulist ravi nad on võimelised patsiendi transpordi ajal jätkama,» ütleb Joller.
Minister täpsustab samuti, et Tervisekassa ei ole Narva Haiglalt kunagi reanimobiiliteenust tellinud. Tema sõnul pole seepärast juttu ka selle teenuse riikliku finantseerimise lõpetamisest.
Ministri arvates on praegu kõige tähtsam tagada juba riigi poolt finantseeritava arstibrigaadi stabiilne töö.
On küsimusi
Narva Haigla juhatuse liige Üllar Lanno leiab, et Tervisekassa juulikuine otsus on piirkonna erakorralise abi osutamise võimalustele juba mõju avaldanud. Tema sõnul võis varem patsientide transport Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse või Tallinna Lastehaiglasse alguse saada juba 15–20 minutit pärast otsuse langetamist. Nüüd tuleb kõigepealt oodata reanimobiili saabumist kuni kaks tundi, misjärel võtab samapalju aega transport ise.
«Teisisõnu, 2026. aastal vähendas riik linnas kõrgeima taseme erakorralise abi osutamise võimalusi,» ütleb Lanno.
Ta juhib tähelepanu ka kiirabireformi järgmisele etapile, mis peaks jõustuma 1. jaanuaril 2028. Terviseameti pakutud skeemi kohaselt teenindab päeval umbes 52 tuhandet Narva elanikku neli õebrigaadi, kuid öösel jääb neid kolm – ühte plaanitakse üle viia Narva-Jõesuusse.
Sealjuures märgib Lanno, et juba praegu on Narva kiirabil väga raske reageerida kõigile Häirekeskuse kaudu tulevatele pöördumistele.
«Lisaks plaanitakse kogu piirkonnas vähendada tavaliste kiirabibrigaadide arvu 18-lt 14-le. See võib viia selleni, et Narva brigaad viibib väljakutsel linnast kuni saja kilomeetri kaugusel. Sama plaani kohaselt teenindab kogu piirkonda vaid üks kiirabi arstibrigaad, mis asub Jõhvis või Kiviõlis,» märgib ta.
Lanno seab kahtluse alla ka uue kiirabibaasi ehitamise vajaduse Narva-Jõesuusse. Tema sõnul on Narva Haigla kõrvale juba ehitatud neljale brigaadile mõeldud kiirabijaam, kus on olemas kõik vajalikud ruumid ja infrastruktuur nende ööpäevaringseks tööks.
«Seoses sellega tekivad küsimused: kas uus baas tõesti parandab reageerimisaega, kas sama eesmärki ei saaks saavutada olemasoleva baasi või töökorralduse muutmise arvelt ning kas uue hoone ehitamine on majanduslikult põhjendatud võrreldes juba olemasolevate võimalustega,» ütleb Lanno.
Varuvaru
«Eesti kiirabisüsteem töötab täna tervikuna hästi, seepärast tuleks seda muuta vaid siis, kui on veenvad tõendid selle kohta, et see tõesti parandab patsientide abi kättesaadavust või kvaliteeti,» leiab Tartu Kiirabi juhatuse esimees Lauri Kõrgvee.
Tema sõnul tekitavad kõige rohkem kartust plaanid vähendada samal ajal transpordibrigaadide arvu öisel ajal korraga mitmes Lõuna-Eesti maakonnas, laiendada oluliselt kahemeheliste meeskondade kasutamist ja vähendada arstibrigaadide rolli.
«Minu jaoks ei ole küsimus selles, kui palju brigaade on paberi peal. Küsimus on selles, kas inimene saab pärast reformi sama kiiret ja kvaliteetset abi nagu täna. Enne nii oluliste otsuste vastuvõtmist tahaks näha selget ja tõenduspõhist vastust,» ütleb Kõrgvee.
Kõrgvee arvates ei saa reformi hinnata ainult keskmise kohalejõudmise aja või väljakutsete arvu järgi. Palju tähtsam on mõista, kui vastupidavaks jääb süsteem olukordades, kus samal ajal juhtub mitu rasket õnnetust.
«Kui samal ajal väheneb öine valmisolek korraga mitmes Lõuna-Eesti piirkonnas, suureneb kogu regionaalse kiirabisüsteemi haavatavus. Siis ei saa enam loota naaberpiirkondade abile nagu täna,» märgib ta.
Arvestuste kohaselt
Terviseametis leitakse, et kartused reformi suhtes põhinevad suuresti pakutavate muudatuste valesti mõistmisel. Terviseameti peadirektori asetäitja Taavet Reimers täpsustab: jutt ei käi kiirabiteenistuse võimaluste kärpimisest, vaid võrgustiku uuendamisest, mille eesmärk on paigutada brigaadid lähemale neile piirkondadele, kus inimesed tõesti sagedamini vajavad erakorralist meditsiiniabi.
Tema sõnul on vale väita, et kiirabi öist ressurssi kärbitakse. Täna on koos spetsialiseeritud üksustega võrgustikus 108 ühikut, samal ajal kui pärast reformi saab neid päeval olema 126 ja öösel 113.
«Seega, võrreldes praeguse süsteemiga suurenevad nii kiirabi päevased kui ka öised võimalused. Kõik 63 kolmeliikmelist põhibrigaadi jätkavad tööd ööpäevaringselt ja ühtegi kiirabibaasi ei plaanita ööseks sulgeda,» ütleb Reimers.
Ta selgitab, et kaheinimeseline brigaad on täisväärtuslik kiirabi meditsiinimeeskond, mida juhib vajaliku kvalifikatsiooniga õde või arst. Reimersi sõnul on sellistel meeskondadel samad meditsiinilised volitused, varustus ja õigus otsuseid vastu võtta mis kolmeliikmelistelgi.
Sealjuures märgib ta, et selline mudel ei ole Eesti jaoks uus.
«Näiteks Iisaku piirkonnas töötab selline brigaad juba aastaid ööpäevaringselt. Olemasolevad andmed näitavad, et kahe töötajaga meeskondade töö kvaliteet on samal tasemel mis kolmeliikmelistel,» rõhutab Reimers.
Üksinda põllul sõdur?
Kui riik vaatleb reformi eelkõige süsteemi korralduse seisukohast, siis õdede esindajad pööravad tähelepanu sellele, kuidas muudatused mõjutavad brigaadide endi tööd ja patsientide turvalisust.
Eesti Õdede Liidus tunnistatakse, et kahe töötajaga meeskonnad on võimelised täitma paljusid ülesandeid, kuid hoiatatakse: kiirabi reaalsetes olukordades tekib tihti olukordi, kus kolmas meeskonnaliige on põhimõtteliselt oluline.
Organisatsiooni esindajate sõnul on kiirabiautojuht täieõiguslik brigaadi liige ja sõidu ajal on tema peamine ülesanne masin turvaliselt sihtkohta toimetada. Ta ei saa samal ajal osaleda kliiniliste otsuste langetamisel ega aidata meditsiiniabi osutamisel.
Täna, märgitakse liidus, töötavad brigaadijuht ja teine õde ühtse meeskonnana. Kuni brigaadijuht hindab patsiendi seisundit, uurib meditsiinilist infot, konsulteerib arstiga ja võtab vastu otsuseid, saab teine spetsialist juba manustada ravimeid, kontrollida elulisi näitajaid ja valmistada patsienti ette transpordiks.
«Lõplik kliiniline vastutus lasub küll brigaadijuhul, kuid raviotsuseid ja ravimite määramist hindavad faktiliselt kaks tervishoiutöötajat. Selline topeltkontroll aitab vähendada ravivigade riski ja tõstab patsiendi turvalisust,» rõhutavad Eesti Õdede Liidus.
Organisatsiooni esindajate arvates suureneb kaheinimeselistele meeskondadele üleminekul koormus ühele spetsialistile oluliselt. Sellisel juhul muutuvad kõik tegevused patsiendi juures keerulisemaks ja nõuavad rohkem aega, võimalust tehtavaid otsuseid kolleegiga arutada aga enam ei ole.
Lisaks märgivad liidu esindajad, et on olemas palju olukordi, kus kolmandat inimest on praktiliselt võimatu asendada. Jutt on elustamistegevustest, rasketest traumadest, kriitilises seisundis patsientide transpordist, samuti juhtudest, kui inimene on vaja turvaliselt kiirabiautosse kanda.
KOMMENTAAR
Raul Adlas,
Tallinna Kiirabi peaarst
Kiirabibrigaad võib koosneda nii kahest kui ka kolmest inimesest. Küsimus ei ole töötajate arvus, vaid selles, millised ülesanded nende ees seisavad.
Kui brigaad on väike, siis reeglina on selle ülesanne toimetada patsient võimalikult kiiresti haiglasse, kus abi jätkab suurem spetsialistide meeskond.
Kui aga brigaad koosneb kolmest inimesest, saab osa vajalikest ravitegevustest teha juba kohapeal.
Kuid kiirabi reformimisega peab kaasnema perearstisüsteemi samal ajal toimuv reformimine. Perearstikeskuste juurde tuleks luua valvekabinetid, kuhu patsiendid saavad iga päev, sealhulgas õhtusel ajal, pöörduda väikeste traumade ja ägedate haigestumistega.
Lisaks on vaja laiendada erakorralise meditsiini osakondade võimalusi kõigis haiglates, et nad saaksid vastu võtta rohkem kiirabiga toodud patsiente. Seni pole sellist analüüsi tehtud ja selliseid muudatusi ette valmistatud.
Kiirabi töö on väga dünaamiline. Olukord piirkonnas võib muutuda sõna otseses mõttes minutitega ja vajadus lisabrigaadide järele võib järsult tõusta. Seetõttu peab süsteemil alati säilima varu. Eriti oluline on see väikese riigi jaoks. Öiseid ressursse saab ümber jaotada, kuid seejuures peab säilima võimalus lisajõud kiiresti rivvisse tagasi tuua, kui olukord seda nõuab.
KOMMENTAAR
Margit Kallas,
Häirekeskuse meditsiinivaldkonna juht
-
aastal laekus hädaabinumbrile 112 peaaegu 955 tuhat kõnet. Saame kinnitada, et öisel ajal – südaööst kella kuue hommikul – on pöördumisi tõesti märgatavalt vähem.
Sõltuvalt nädalapäevast, aastaajast ja konkreetsest tunnist võib koormus olla isegi viis korda madalam kui päeval.
Veidi rohkem kõnesid tuleb ööl vastu laupäeva, kuid ka siis on neid vähem kui päevastel tundidel. Kõige rahulikum aeg on umbes kella neljast viieni hommikul.
Kõige sagedamini pöörduvad inimesed rindkerevalude ja südamehaiguste, kõhu- ja seljavalude, pearingluse ning teadvusehäirete tõttu. Samuti pole harvad väljakutsed, mis on seotud valudega jäsemetes, haavadega ja traumadega.
Sealjuures registreeritakse öisel ajal teateid, mis nõuavad kiirabi võimalikult kiiret väljasõitu, rohkem kui kaks korda vähem kui muul ajal ööpäevas.
Igat 112-le laekunud teadet hinnatakse ohtlikkuse astme järgi ja registreeritakse vastavalt Terviseameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti juhenditele. Nende juhendite alusel määratakse sündmuse ohtlikkuse aste ja vajadusel omistatakse erakorralisele teatele prioriteet. Kõrgema prioriteediga väljakutsele saadetakse alati lähim vaba kiirabibrigaad, sõltumata selle teeninduspiirkonnast.
Muudatused kiirabisüsteemis toovad kindlasti kaasa muudatusi ka Häirekeskuse töös. Kuid sellest, millised need täpselt saavad olema, oskab lähemalt rääkida Terviseamet, kes töötab välja juhendeid, mille järgi töötavad meie päästekorraldajad ja logistikaspetsialistid.
KOMMENTAAR
Pille Letjuka,
Ida-Viru Keskhaigla peaarst
Ida-Viru Keskhaiglas ei pea me reanimobiili puudumist piirkonnas üldjuhul probleemiks, kui jutt on meie patsientide transpordist kõrgema taseme haiglatesse. Me pole kunagi kasutanud sel eesmärgil Narva Haigla reanimobiili.
Vahemaa Kohtla-Järvelt Tartu Ülikooli Kliinikumini on praktiliselt sama mis näiteks Pärnust, kus samuti oma reanimobiili pole.
Kuid probleemi näeme me tõesti mujal – raskes seisundis patsientide transpordis haiglate vahel Ida-Virumaa enda sees.
Kaugeltki mitte kõiki patsiente, kes vajavad kolmanda taseme intensiivravi, ei ole vaja suunata Tartusse või Tallinna. Enamik neist saab ravi kohapeal. Ida-Viru Keskhaiglal on olemas vajalikud võimalused ja ressursid sellise abi osutamiseks. Me oleme valmis vastu võtma ka patsiente Narvast ja Rakverest.
Viimastel aastatel on haiglatevaheline koostöö muutumas üha aktuaalsemaks. Sellest räägitakse praktiliselt kõigis haiglavõrgu arengule pühendatud analüüsides ja just seda ootab Sotsiaalministeerium. See on elust endast dikteeritud. Piiratud ja vähenevate ressursside tingimustes ei ole mõtet ega võimalust dubleerida ühesuguseid meditsiiniteenuseid haiglates, mis asuvad teineteisest umbes 50 kilomeetri raadiuses. Osa teenuseid peab olema tsentraliseeritud regionaalsel tasemel.
Kuid selleks on vaja hästi korraldatud logistikat ja tõhusat patsientide transpordisüsteemi haiglate vahel. Ja just selles kontekstis on meie piirkonnale tõesti vaja reanimobiiliteenistust.
