Teisipäeval saabusid Tartu vanglasse vanglakohtade rendilepingu raames esimesed neli vangi Rootsist, teatab BNS.
Karistust kandvad isikud saabusid Eestisse 18. augustil tšarterlennuga Ämari lennubaasi. Sealt toimetati nad Tartu vanglasse vanglateenistuse relvastatud konvoi saatel. Transport ja paigutamine kulgesid turvaliselt ja vastavalt plaanile.
Saabumisel läbisid vangid vajalikud vastuvõtuprotseduurid ning nad paigutati neile ettenähtud osakonda. Esimestel päevadel pööratakse põhitähelepanu uue keskkonna, päevakava ja vangla reeglitega tutvumisele ning igapäevaelu korraldamisele.
Tartu vangla direktori Merle Ulsti sõnul on esimese grupi vastuvõtmine oluline tähis, milleks kollektiiv on põhjalikult valmistunud.
«Oleme selleks päevaks valmistunud üle aasta: koolitanud personalit, harjutanud protseduure ja teinud tihedat koostööd Rootsi kolleegidega. Tänane vastuvõtt kulges turvaliselt ja plaanipäraselt. Oleme asunud projekti praktilise osa juurde, pidades kinni samadest kõrgetest standarditest, millel Eesti vanglasüsteemi töö igapäevaselt põhineb. Nüüd algab meie jaoks järgmine etapp — igapäevane töö Rootsi vangidega,» ütles Ulst.
Kõik saabunud vangid läbisid enne saatmist põhjaliku kontrolli mõlemas riigis, kusjuures Eesti annab igaühe vastuvõtmiseks eraldi nõusoleku. Esimese grupi kandidaatidest, keda Rootsi esitas Eesti poolele läbivaatamiseks, lükati tagasi üle poole.
Vanglateenistuse juhi Rait Kuuse sõnul näitab esimese grupi valik, et kokkulepitud kontrolliprotseduur ei ole formaalsus.
«Turvalisus oli ja jääb selle projekti ettevalmistamisel lähtepunktiks ning selles küsimuses me järeleandmisi ei tee. Iga vangi kandidatuuri hinnatakse individuaalselt ja lõpliku otsuse tema vastuvõtmise kohta teeb Eesti.
Kui meil ei ole inimese kohta piisavalt teavet või tekib kahtlusi tema vastavuses nõuetele, ei anna me nõusolekut. Esimese grupi puhul nõustus Eesti vastu võtma alla poole Rootsi esitatud kandidaatidest.
Meie jaoks on oluline, et iga otsus oleks põhjalikult kaalutud ja põhjendatud, ning suhtume sama tõsiselt kõigi järgnevate vangide kontrollimisse,» ütles Kuuse.
Vastavalt lepingule ei suunata Eestisse organiseeritud kuritegevusega seotud isikuid, terroriste, radikaalselt meelestatud isikuid, naisi, alaealisi ega teisi süüdimõistetuid, kelle üleandmine on kokkuleppega välistatud. Kontroll ja Eesti poole nõusolek on kõigi järgnevate karistust kandvate isikute vastuvõtmise kohustuslikud tingimused.
Tartu vangla jääb täielikult Eesti juhtimise ja kontrolli alla. Vangidega hakkavad töötama Eesti vanglaametnikud ning nende ülalpidamine toimub vastavalt Eesti seadusandlusele ja vangla sisekorrale. Rootsi ametiisikud hõlbustavad osapooltevahelist koostööd ja teabevahetust.
Vangid Rootsist hakkavad saabuma etappide kaupa. Plaanitakse, et septembri lõpuks on Tartu vanglas kuni 100 ning aasta lõpuks kuni 200 Rootsi vangi. Kokku saab lepingu kohaselt Eestis karistust kanda kuni 600 vangi Rootsist. Järgmiste gruppide täpseid saabumiskuupäevi turvalisuse ja konfidentsiaalsuse kaalutlustel ei avalikustata, kuid Vanglateenistus teavitab avalikkust projekti elluviimisest regulaarselt.
Eesti ja Rootsi sõlmisid vanglakohtade rendilepingu 2025. aastal, et rakendada Tartu vangla vabu kohti ning säilitada süsteemi valmisolekut, kutsealaseid kompetentse ja töökohti. Kõik välisvangide vastuvõtmise ja ülalpidamisega seotud kulud Eestis katab Rootsi.
-
augusti seisuga kannab Eesti vanglates karistust 1721 vangi, veel 2812 inimest on kriminaalhooldusel. Ajakohased andmed vangide ja hooldusaluste arvu, vanglate täituvuse ning Vanglateenistuse muude töönäitajate kohta avaldatakse selle ametlikul veebilehel avaandmete sektsioonis.
