Ametiühingute keskliit (EAKL) hoiatab, et kiirabireformi käigus kavandatav üleminek senisest enamatele kaheliikmelistele brigaadidele võib suurendada päästjate töökoormust, teatab BNS.
Päästjad aitavad kiirabibrigaade juba praegu aastas enam kui 4000 korral. Näiteks tulevad päästjad kiirabitöötajatele appi, kui on vaja patsienti tõsta ja transportida või korteriuksi avada. Reformi kavandamisel soovitab EAKL arvestada ka sellega, kuidas muutused mõjutavad päästjate töökoormust ja teiste päästeülesannete täitmist.
„Tööd tuleb teha niikuinii. Küsimus on, kes seda teeb, millise koormusega ja kui suure palga eest,“ kirjutab EAKL sotsiaalmeedias.
Liidu sõnul tuleb enne kiirabireformi elluviimist läbi rääkida selle mõju töötajatele, töökoormusele ja ohutusele. Samuti küsitakse, kas ühe töötaja palgakulu kokkuhoid tähendab allesjäävatele kiirabitöötajatele suuremat töötasu. Praegu on kiirabitehnik-autojuhi kollektiivlepingujärgne tunnitasu 10,66 eurot.
Ametiühingute hinnangul muutub kaheliikmeliste kiirabibrigaadide osakaalu suurenemisel vastutava õe roll senisest veelgi olulisemaks. Eesti Erakorralise Meditsiini Töötajate Ametiühing on varem rõhutanud, et brigaadijuhtidele tuleks anda eriõe staatus ning nende suurenenud vastutusega peaks kaasnema ka parem töötasu.
Ametiühing ei pea põhjendatuks enamiku kiirabibrigaadide muutmist ühetaoliselt kaheliikmeliseks, sest selline lahendus ei pruugi sobida kõigi piirkondade ja kutsete jaoks. Eriti tuleb arvestada väikelinnade ja maakohtadega, kus pikad vahemaad, pikemad transpordiajad ja piiratud võimalused kiiresti lisajõude kaasata võivad muuta väiksema brigaadi töökorralduse keerulisemaks.
Ametiühingud soovitavad enne reformi rakendamist kokku leppida nii brigaadide ohutusnõuetes, piirkondlikult piisavas kiirabiressursis, töötajate väljaõppes kui ka vastutusele vastavas töötasus.
