Jurist ja Tallinna linnavolikogu liige Jevgeni Krištafovitš usub, et Rootsi kinnipeetavate majutamine Tartu vanglas võib lisaks majanduslikule kasule aidata ka Eesti vanglasüsteemi inimlikumaks muuta. Sellest teatab BNS.
„Mina küll toetan Rootsi kinnipeetavate majutamise pilootprojekti Tartus. Jah, see aitab meie liitlast keerulisel ajal ja aitab säilitada Eestis kvalifitseeritud töökohti. Aga minu jaoks on veel olulisem inimõiguslik aspekt ja võimalus õppida Rootsi kogemusest. Nende vanglasüsteem on mitmes mõttes inimlikum: kinnipeetavaid ei paigutata nii kergekäeliselt kartserisse, distsiplinaarmeetmeid on vähem ning olmetingimused ja suhtlusvõimalused on paremad. Usun, et selline lähedane positiivne eeskuju võiks panna ka meie enda süsteemi arenema,“ kirjutas Krištafovitš sotsiaalmeedias.
Tema sõnul ei ole vanglakohtade väljarentimine Euroopas enneolematu. Nii näiteks rentis Norra aastatel 2015–2018 Hollandilt 242 vanglakohta, et lahendada oma vanglakohtade puudujääk.
„Küsimus on vaid, kuidas seda teha õiguspäraselt, inimlikult ja nii, et sellest võidaks ka meie enda korrektsioonisüsteem,“ lisas Krištafovitš.
Eesti ja Rootsi sõlmisid kokkuleppe, mis võimaldab tuua Eestisse vanglakaristust kandma kuni 600 Rootsi kinnipeetavat. Esimesed neist on plaanis Tartu vanglasse paigutada juba augustis ning saabumine korraldatakse järk-järgult, et vangla jõuaks teha vajalikud ettevalmistused.
Eesti võtab vastu üksnes kindlatele tingimustele vastavaid kinnipeetavaid ning julgeolekuriskid ja nende maandamise meetmed on PPA, kapo ja siseministeeriumi koostöös ära fikseeritud. Rootsi kinnipeetav saadetakse hiljemalt kuu aega enne karistusaja lõppemist tagasi Rootsi, kus ta vabastatakse.
