Kaubandus-tööstuskoda toetab kliimaministeeriumile saadetud arvamuses jäätmeseaduse muutmise eesmärki vähendada toidu- ja tekstiilijäätmete koguseid, kuid leiab, et mitmes kohas läheb eelnõu euroliidu jäätmete raamdirektiivist kaugemale ning teeb ettepaneku need sätted välja jätta või neid täpsustada, teatab BNS.
Eelnõu järgi peaksid teatud toidukäitlejad pidama arvestust aasta jooksul tekkinud toidujäätmete ja annetatud toidu koguste üle iga tegevuskoha kohta. Direktiiv sellist tegevuskohapõhist arvestust aga ei nõua ning koja hinnangul võiks ettevõte pidada arvestust juriidilise isiku, mitte iga tegevuskoha kohta eraldi. Samuti palus koda täpsustada, mida mõeldakse eelnõus toidukäitlemise etappide all.
Suurematele toidupoodidele ja toidutootjatele kavandatav kohustus avalikustada oma veebilehel igal aastal annetatud toidu osakaal ei tulene samuti direktiivist. Koda peab oluliseks, et direktiiv võetakse Eestis üle minimaalses mahus ning ettevõtjale jääks võimalus annetatud toidu osakaalu vabatahtlikult avalikustada. Samuti jõuab see info ettevõtja või tema emaettevõtja koostatud kestlikkusaruandesse, kui ettevõte sellist aruannet koostab.
Eelnõus ega seletuskirjas ei ole samas selgitatud, mida tähendab maha kantud toidu mõiste ning kuidas suhestub see mõiste kehtivas jäätmeseaduses kasutatava toidujäätme mõistega. Koda tegi ettepaneku jätta veebilehel avalikustamise kohustus eelnõust välja või lugeda see täidetuks juhul, kui andmed avaldatakse juba kestlikkusaruandes.
Ettevõtjatelt saadud tagasiside põhjal võib toidujäätmete piiritlemine praktikas koja hinnangul keeruliseks osutuda. Toidu tootmisel tekkivate vahe- ja kõrvalsaaduste ning tehnoloogilise kao liigitamine toidujäätmeteks, biojäätmeteks, kõrvalsaaduseks või söödaks suunatavaks materjaliks nõuab eksperditeadmisi, kuid eelnõu ega seletuskiri selleks juhiseid ei anna.
Seetõttu tegi koda ettepaneku koostada koostöös erasektoriga riiklik juhend, mis aitaks ettevõtetel toidujäätmeid ja kõrvalsaadusi ühtselt liigitada, ning teha see kättesaadavaks hiljemalt kuus kuud enne arvestuskohustuse rakendumist ülejärgmise aasta 1. jaanuaril.
Eelnõuga luuakse ka riiklik jäätmete sortimisuuring, mille tulemusi kasutatakse muu hulgas laiendatud tootjavastutuse kohustuste arvutamisel ja täitmise hindamisel ning kogumisvõrgustiku tulemuslikkuse hindamisel. Uuringu kulud kaetakse eelnõu järgi riigieelarvest või muudest vahenditest, sealhulgas osaliselt probleemtoote tootja või tootjate ühenduse poolt.
Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu aga, mille alusel otsustatakse, kas tasumise kohustus lasub tootjal või tootjate ühendusel ning milline osa kuludest jääb riigi ja milline ettevõtjate kanda. Rahastamiskohustuse jaotus ja kulude arvestus peavad koja sõnul olema selgelt kirjeldatud ja läbipaistvad.
Tekstiilproduktide, tekstiiliga seotud toodete ja jalatsite puhul peab koda probleemseks kohustust võtta tootjale teenustasu arvutamisel arvesse ka toote kasutusaega. Direktiiv annab liikmesriikidele selleks küll võimaluse, kuid ei kohusta seda tegema. Kuna praegu puudub laialdaselt tunnustatud üle-euroopaline metoodika toote kasutusea usaldusväärseks mõõtmiseks, tehti ettepanek see nõue eelnõust välja jätta.
Samuti vajab koja hinnangul täiendamist eelnõu seletuskirja mõjuanalüüs. Kuna ettevõtjatele lisanduvad uued kohustused nii toidu- kui ka tekstiilijäätmete valdkonnas, peaks mõjuanalüüs näitama nende koosmõju ettevõtete töökorraldusele ja halduskoormusele ning eristama ühekordseid ja iga-aastaseid kulusid.
Tekstiilide laiendatud tootjavastutuse puhul soovitakse muu hulgas selgust selle kohta, millistest kuluartiklitest tootja rahaline kohustus eeldatavalt koosneb, ning sortimisuuringu puhul selle eeldatava maksumuse kohta tonni kohta.
