Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (EstDev) toetatud projektiga koolitati Moldovas välja 45 küberturvalisuse koolitajat, korraldati rahvusvaheline küberõppus ning võeti kasutusele uus olukorrateadlikkuse tarkvara, mis aitab riigil küberohtudele paremini reageerida. Sellest teatab BNS.
Projekti eesmärk oli tugevdada Moldova küberharidust, riigiasutuste praktilist valmisolekut ning kriisijuhtimise võimekust ajal, mil küberrünnakud muutuvad järjest keerukamaks ja küberturvalisuse spetsialistidest on puudus. Projekti peamised partnerid olid Moldova tehnikaülikooli juures tegutsev küberakadeemia ning riigi küberjulgeoleku ja digiarendusega seotud asutused.
Ühe olulisema tulemusena viisid Tallinna tehnikaülikooli eksperdid läbi digikriminalistika koolitajate programmi, mille läbis 45 Moldova küberturvalisuse spetsialisti. Lisaks koolitustele anti Moldova partneritele üle õppematerjalid, et nad saaksid tulevikus ise uusi spetsialiste välja õpetada.
„Selle projekti kõige olulisem tulemus ei ole üksnes koolitatud spetsialistide arv, vaid see, et teadmised ja oskused jäävad Moldovasse. Kohalikud eksperdid saavad nüüd ise uusi küberturvalisuse spetsialiste välja õpetada ning edasi arendada õppeprogramme, mis aitavad tugevdada riigi küberkaitsevõimekust ka aastate pärast. Just selline jätkusuutlik mõju on arengukoostöö tegelik eesmärk,“ ütles EstDevi e-valitsemise projektijuht Arturas Matšenas.
Projekti käigus toimus eelmise aasta sügisel Chişinăus ka rahvusvaheline küberõppus MD–EE Cyber Shield, kus osales üle 60 küberturvalisuse eksperdi riigiasutustest ja kriitilise taristu organisatsioonidest. Reaalsetest küberintsidentidest lähtuvate õppuste käigus harjutati rünnakute avastamist, neile reageerimist ning asutustevahelist koostööd kriisiolukordades.
„Küberõppused on kõige tõhusam viis oma kübervõimete treenimiseks ja selle tagamiseks, et kriitilised teenused oleksid valmis väljakutsetele tõhusalt reageerima,“ selgitas Eesti E-riigi Akadeemia vanemekspert Elsa Neeme.
Projekti ühe praktilise tulemusena võeti Moldova riiklikus pilvekeskkonnas kasutusele olukorrateadlikkuse tarkvara, mille abil saavad ametkonnad analüüsida ohte, jagada omavahel infot ja koordineerida tegevust võimalike küberintsidentide korral. Lahendust saab kasutada ka kriitilise taristu seireks ja teiste kriisiolukordade lahendamisel.
„Situatsiooniteadlikkuse tarkvara abil saavad Moldova ametkonnad ülevaate olukorrast kriiside puhul. Ühises tööruumis info jagamine võimaldab neil kiiremini reageerida ning koolituste käigus harjutati erinevate infokildude põhjal tervikpildi loomist. Huvi lahenduse vastu oli suurem, kui algselt ette kujutasime, ning tänaseks on tarkvara juba päris probleemide lahendamisel kasutuses,“ täpsustas SensusQ tegevjuht Villiko Nurmoja.
EstDevi e-valitsemise ja küberturvalisuse valdkonna juhi Andres Ääremaa sõnul ei tähenda digipööre üksnes tehnoloogiat, vaid ka inimeste, institutsioonide ja teadmiste arendamist.
„Eesti teab seda oma kogemusest. Oleme üles ehitanud digiriigi, õppinud seda kaitsma ning muutnud need õppetunnid praktiliseks koostööks oma partneritega. Selle projekti kaudu aitasime tugevdada küberharidust, ekspertide ja riigiasutuste praktilist valmisolekut ning kriisijuhtimise võimekust. Need tulemused loovad väärtust ka pärast projekti lõppu,“ märkis Ääremaa.
EstDev jätkab Moldova toetamist ka tänavu ning viib riigis ellu veel kolm küberturvalisuse ja digivaldkonna projekti.
