Eesti Pagulasabi (Pagulasabi) hinnangul ei ole paljude Ukrainast Eestisse saabunud noorte jaoks peamiseks takistuseks eesti keele õppimisel mitte motivatsiooni puudumine, vaid eesti keele praktiseerimise võimaluste vähesus igapäevaelus. Sellest kirjutab BNS.
Pagulasabi teatel on paljudel Ukraina noortel raske leida oma suhtlusringkonnas kohalikke sõpru, kellega saaks eesti keelt praktiseerida ja uusi tutvusi luua. Seetõttu on organisatsioon lisaks traditsioonilisele keeleõppele keskendunud tegevustele, mis aitavad noortel kohaneda Eesti kooli- ja kultuurikeskkonnaga ning luua kontakte eakaaslastega.
Kevadel jätkusid Ukraina ja Eesti noorte ühiüritused, mille raames korraldati tehisintellekti, avaliku esinemise ja sotsiaalmeedia seminare ning õppesõite Eesti eri paikadesse. Lisaks töötasid Pärnus, Tallinnas, Jõhvis ja Kohtla-Järvel eesti keele õpperühmad ning noorte vaimse tervise toetamiseks korraldati rühmas kohtumisi.
Noorte õpetamisel kasutab Pagulasabi ka niinimetatud „märkamatu keeleõppe“ metoodikat, mille on välja töötanud Tallinna Ülikooli eksperdid. See eeldab keeleõpet ühistegevuste käigus, tänu millele ei meenuta kohtumised tavalist koolitundi.
Noorterühma juht suhtleb osalejatega eesti keeles ja pöörama tegevuste käigus tähelepanu teatud sõnadele ja väljenditele, mida noored saavad kohe kasutada. Keeleõpe toimub loomulikus keskkonnas – näiteks muuseumis, spordisaalis, lauamänguõhtul või koos toidu valmistamise ajal.
Programmi raames külastasid noored teiste seas PROTO avastustehast, Jõhvi päästekomandot, Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi ja Jõhvi kirikumuuseumi, samuti mängisid keeglit, valmistasid koos toitu ning vaatasid eestikeelseid filme. Ühe Jõhvi kirikumuuseumi külastanud osaleja sõnul jättis see kohtumine talle sügava mulje.
„Muuseumikülastus oli super! Mulle väga meeldis, seal oli suurepärane õhkkond, giid oli sõbralik ja aktiivne. Ma ei oleks kunagi arvanud, et selline tähtis reliikvia asub nii lähedal. Mulle meeldis hullupööra jalutada kitsastes ja niisketes koridorides, kus sajandite jooksul on käinud eri ajastute inimesed. Tõeliselt hämmastav leid! Kogu selle kiriku õhkkond oli väga muljetavaldav – tundus sajanditepikkust väärikust ja teatud religioosset aukartust, mis on kirikuarhitektuurile omane. Ühesõnaga, ma olen vaimustuses. Lisaks kattus see külastus minu piiblitekstide kirjandusliku uurimusega, mis tegi elamuse veelgi rikkakamaks,“ jagas noormees.
Pagulasabi hinnangul aitab ühistegevus noortel omandada igapäevases suhtluses vajalikke sõnu ja väljendeid ning vähendab hirmu keelt rääkida. Samal ajal tekivad neil uued tutvused ning tugevneb ühiskonda kuuluvuse tunne.
Lisaks keeleõppele tutvustatakse noortele õppe- ja töötamisvõimalusi Eestis, õpetatakse koostama elulookirjeldust (CV) ja kandideerima vabadele töökohtadele ning pakutakse psühhosotsiaalset tuge uue elukeskkonnaga kohanemise hõlbustamiseks.
Keeleõpet, seminare, õppesõite ja vaimse tervise toetamise kohtumisi hõlmav programm kestab käesoleva aasta sügiseni. Projekti viivad Euroopa Liidu toetusel ellu Eesti Pagulasabi (Pagulasabi), Tallinna Ülikool ja Poola organisatsioon Dobra Fabryka.
