Aafrika seakatku (ASK) leviku piiramiseks ja metssigade populatsiooni tiheduse vähendamiseks suurima riskiga piirkondades kohustas Keskkonnaamet jahimehi 2026/2027. jahihooajal küttima vähemalt 12 600 isendit. Sellest teatab BNS.
Keskkonnaameti jahinduse ja veeelustiku büroo juhataja Tanel Tvrna teatas, et võrreldes 2026. aasta mais kehtestatud algse küttimiskvoodiga 8585 metssiga, suurendati seda pärast uute seireandmete saamist ja ASK levikukorra hindamist 12 600 isendini, edastab Eesti Jahimeeste Selts.
„Suurim küttimiskvoot on kehtestatud Saare maakonnale, kus tuleb küttida 4800 metssiga. Järgnevad Hiiumaa (1500), Harjumaa ja Läänemaa (kumbki 1000) ning Lääne-Virumaa (900). Kvoodid määrati Keskkonnaagentuuri seireandmete, maakondlike jahindusnõukogude ettepanekute ja ASK leviku olukorra põhjal,“ selgitas Tvrna.
Metssigade küttimine on oluline osa ASK vastasest võitlusest. Eestis on metssea populatsioon haiguse peamine looduslik reservuaar. Nende arvukuse vähendamine aitab piirata viiruse levikut populatsioonis, samuti selle edasikandumist seafarmidesse.
Tvrna täpsustas, et viimastel aastatel on metssigade arvukus Eestis oluliselt kõikumud. „Pärast ASK laialdasemat levikut 2025. aastal on nende arvukus paljudes kohtades vähenenud, kuid samal ajal säilib reas piirkondades suur populatsiooni tihedus ning sellest tulenevalt ka viiruse edasise leviku risk. Seetõttu tuleb küttimist jätkata, sest meie eesmärk on hoida metssigade populatsiooni tihedust tasemel alla kolme isendi 1000 hektari jahimaa kohta,“ lisas Tanel Tvrna.
Keskkonnaamet jälgib koostöös Keskkonnaagentuuri, Põllumajandus- ja Toiduameti ning jahimeestega pidevalt haiguse levikut ja metssigade arvukust. Vajadusel võidakse küttimiskvoote jahihooaja jooksul korrigeerida sõltuvalt epidemioloogilise olukorra muutumisest.
