Eurostati viimase prognoosi kohaselt tõuseb oodatav eluiga Eestis järgmise viiekümne aasta jooksul 85 aastani ning tööelu kestus võib pikeneda 45 aastani.
Pikem tööelu tähendab paratamatult seda, et inimesed peavad oma oskusi täiustama, karjäärisuunda muutma või omandama uusi töövõtteid, rõhutab Arenguseire Keskus oma uues lühiaruandes «Tööelu pikenemine ja elukestev õpe».
Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko sõnas, et keskmise eluea pikenemisega kasvab paratamatult ka tööelu ja hariduse kestus ning nooruses omandatud haridusest ei piisa enam kogu tööeluks. «Kahjuks ei saa enam arvestada sellega, et nooruses omandatud haridusest piisab järgmiseks 40–50 tööaastaks. Seejuures lõpeb õppimine reeglina juba keskeas ning kogu Euroopa seisab täna küsimuse ees, kuidas tagada vananevas ühiskonnas pidev õppimine kuni kõrge vanuseni,» ütles ta.
Praegu ulatub oodatav tööelu kestus Eestis juba 41,5 aastani. Tulevikus vajab Eesti aga elukestva õppe süsteemi, mis toetaks umbes 45-aastast tööelu ning võimaldaks selle aja jooksul korduvalt oskusi uuendada, läbida ümberõpet ja muuta karjääriteed. Näiteks Maailma Majandusfoorumi hinnangul vananeb 2030. aastaks 39% praeguste töötajate põhioskustest ning kvalifikatsiooni tõstmist vajab 59 töötajat 100-st.
Kindsiko märkis, et kuigi Eesti ületab elukestvas õppes osalemise poolest EL-i keskmist taset, katkeb see reeglina keskeas. «Täiskasvanuhariduses osaleb meil 23 protsenti elanikkonnast, kuid kõige aktiivsemad on kõrgharidusega naised vanuses 25–49 aastat. Kõige harvemini osalevad kvalifikatsiooni tõstmises madalama haridustasemega täiskasvanud, vähenenud töövõimega inimesed ja vanemad mehed,» selgitas Kindsiko.
Lühiaruandes märgib Arenguseire Keskus, et elu ja karjääri hilisemates etappides sõltub õppes osalemine peamiselt tööandja toetusest, sobivate haridusvõimaluste olemasolust ja inimese isiklikust motivatsioonist.
OECD juhib tähelepanu sellele, et karjääri keskpaik on inimese tööelus kriitiline periood, kuna töö- ja perecohustused võivad takistada õppimist, samal ajal kui muutuv tööturg nõuab pidevat kohanemist. Samuti suureneb OECD hinnangul pensioniea lähenedes risk jääda tööturult ja ühiskonnaelust kõrvale.
Eesti andmed kinnitavad neid riske.
Täiskasvanute oskuste uuring PIAAC näitab, et Eestis on kõrgeim oskuste tase 26–35-aastastel inimestel, misjärel hakkab see vankumatult laskuma.
Samuti väheneb pärast 55. eluaastat märgatavalt osalemine täiskasvanuhariduses ning vanuserühmas 55–64 osaleb kvalifikatsiooni tõstmises vaid 10 protsenti.
Lühiaruanne «Tööelu pikenemine ja elukestev õpe» valmis uurimissuuna «Elukestva õppe trendid ja tulevik» raames. Antud suuna eesmärk on selgitada välja peamised määramatused ja võtmeasukohad, mis kujundavad elukestva õppe tulevikku Eestis aastani 2050.
Arenguseire Keskus on Riigikogu juures tegutsev mõttekoda, mis tegeleb ühiskonna ja majanduse tulevikuarengute analüüsimisega. Keskus viib läbi uurimisprojekte erinevatel teemadel eesmärgiga analüüsida pikaajalisi ühiskondlikke protsesse ning selgitada välja uusi trende ja arengusuundi.
