Euroopa Liit leppis hiljutise 21. sanktsioonipaketi raames kokku sammudes, mille alusel kehtestatakse EL-i lühiajaliste viisade keeld isikutele, kes osalesid sõjategevuses Ukraina vastu Venemaa relvajõudude või muude režiimiga seotud rühmituste koosseisus. See otsus võeti suuresti vastu Eesti algatusel, teatab BNS.
Uus sanktsioonipakett näeb muu hulgas ette viisakeelu kehtestamist kombatantidele, kes osalesid Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu. Selle otsuse kohaselt peab Euroopa Komisjon sügisel esitama ettepanekud, et kehtestada kiiresti sisenemiskeeld Euroopasse venelastele, kes kujutavad endast ohtu Euroopa julgeolekule.
Siseminister Igor Taro märkis, et igakülgsete sanktsioonide kehtestamise protsessi algus Venemaa kombatantide vastu on oluline samm Venemaalt lähtuvate ohtude ennetamiseks ja vähendamiseks.
„Sõjalt naasvate kombatantide puhul kujutavad nende lahingukogemus, vägivallaaldisus ja vaenulikkus kogu Euroopa suhtes, kohustused Venemaa režiimi ja eriteenistuste ees ning sageli ka kriminaalne minevik ohtu kogu Euroopa sisejulgeolekule ja avalikule korrale,“ ütles Taro.
Ministri sõnul on lisaks Euroopa julgeoleku tõstmisele oluline rõhutada, et see on Eesti ametnike ja poliitikute visad töö tulemus. „Oleme kõigil viimastel väliskohtumistel rõhutanud, et Vene kombatantide osalemine sõjas Ukraina vastu peab jääma nende viimaseks välisreisiks. Neil pole mingit õigust tulla siia hiljem puhkama või ostlema, rääkimata sellest, et väljaõppinud kombatandid kujutavad endast reaalset julgeolekuohtu,“ ütles Taro.
Tema sõnul tegi Euroopa väga märgilisest ja olulise otsuse, kuid sellega töö ei lõpe.
„Pidan endiselt oluliseks, et kuni agressioonisõja lõpuni oleksid Euroopa ja Schengeni tsooni piirid suletud ka kõigi agressori riikide kodanike turismireisideks. See on väärtuste küsimus: moraalselt on põhjendamatu olukord, kus ukrainlased hukkuvad, aga Venemaa kodanikud sõidavad Euroopasse lõbutsema. Venemaa peab igal pool tundma, et tema tegudel on tagajärjed,“ lisas siseminister.
