Lapsed Eestis saavad oma pangakonto ja -kaardi üha varem, ennetades selles osas eakaaslasi Lätist ja Leedust, teatab BNS viitega SEB andmetele.
Kui 2020. aastal avati esimene konto kõige sagedamini kümneaastastele lastele, siis nüüd on kõige levinum vanus langenud kaheksa aastani. Panga hinnangul on pered hakanud lapsi varem finantsküsimuste ja digimaksetega tutvustama.
„Ühte õiget vanust esimese konto ja kaardi vormistamiseks ei ole olemas, kuid paljud pered ajastavad selle koolitee algusele. Kaart annab lapsele rohkem iseseisvust ning võimaldab vanematel kulusid jälgida ja vajadusel taskuraha kiiresti täiendada. Lisaks väheneb sularaha kaotamise risk,“ selgitas SEB noortevaldkonna juht Viktoria Tkatš.
Panga uuringu kohaselt teatas 61% vanematest Eestis ja 54% Lätis, et nende lapsed said esimese kaardi algkoolis — vanuses seitse kuni kümme aastat. Leedus juhtub see tavaliselt hiljem: 55% lastest hakkab pangakaarti kasutama 11–14-aastaselt.
Tkatši sõnul ei peegelda varajane tutvumine konto ja pangakaardiga mitte ainult digiharjumuste levikut, vaid aitab kaasa ka finantskirjaoskuse paranemisele. SEB varasemad uuringud näitasid, et Eesti noored mõistavad rahaasju paremini ning koguvad ja investeerivad aktiivsemalt kui nende eakaaslased naaberriikides.
Uuringu Balti riikide vanemate seas viis 2024. aasta aprillis läbi ettevõte Norstat. Igas kolmes riigis küsitleti 1000 vanemat, kelle lapsed olid vanuses seitse kuni 17 aastat.
