Märkasin, et Emajõe kaldal asuvaid puidust vaateplatvorme, mis minu meelest loodi eelkõige puhkamiseks ja jõe imetlemiseks, kasutatakse üha sagedamini kalapüügiks, kirjutab toimetusele lugeja Tartust.
Minu arvates segab see teisi külastajaid, tekitab õngejadade ja konksude tõttu potentsiaalselt ohtlikke olukordi ning kala väljatõmbamise ja puhastamise protsess puhkealal näeb välja ebafotogeeniline ja ebameeldiv.
Eriti märgatav on see probleem hiljuti ehitatud suurel platvormil Karlova linnaosas. Nerimisi on terve ala hõivatud kalameeste poolt õngede ja ämbritega, ning neile, kes tahaksid lihtsalt vee ääres istuda, vaadet nautida ja rahulikult aega veeta, kohta enam ei jagu.
Kas linn plaanib sellistele platvormidele paigaldada kalapüüki keelavad märgid?
Toimetuselt:
Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonnas selgitatakse: Karlova puhkeala loodi koostöös Karlova seltsi, kohalike elanike ja projekti idee autoriga avaliku ruumina, mis on avatud kõigile külastajatele.
«See tähendab, et reeglina ei ole võimalik üksikuid tegevusi ainult märkide abil piirata. Kalapüük avalikus veekogus on lubatud tegevus,» märgib linnaruumiteenistuse haljastuse spetsialist Tiina Ilves.
Seejuures teatati linnavalitsusest, että kaalutakse täiendava teavitustöö läbiviimise või muude meetmete rakendamise võimalust, mis võiksid vähendada konflikte puhkeala erinevate kasutajarühmade vahel.
«Avalik ruum on mõeldud kõigile ja me ootame kõigilt külastajatelt lugupidavat suhtumist üksteisesse ning teiste huvidega arvestamist,» rõhutatakse linnavalitsuses.
