Eesti elanikud suunduvad üha sagedamini arstiabi saama Türki, Lätti ja teistesse riikidesse. Põhjused on arusaadavad: ravi hind osutub vahel märgatavalt soodsamaks kui kodumaal. Kuid mida teha, kui taastumine ei kulge plaanipäraselt? «MK-Estonia» selgitas välja, millal meditsiiniturism on tõepoolest õigustatud ning millele tasuks mõelda juba enne reisile minekut.
Eelmise aasta Soome väljaanne Helsingin Sanomat kirjutas, et paljude Soome elanike jaoks on Eestist saanud armastatud meditsiiniturismi sihtkoht.
Kõige sagedamini külastavad soomlased Eesti hambaarste – öeldakse, et nende teenused on soodsamad, kiiremad ja kvaliteetsemad kui kodumaal.
Kuid ka meie inimesed käivad välismaal ravimas.
«Otsustasime, et Türgis on kasulikum»
55-aastane Marina Pärnust kavatses juba pikka aega oma hammastega tegeleda, kuid proteesimise hind Eestis sundis seda pidevalt edasi lükkama. Lahendus tuli ootamatult: naine nägi Türgi hambakliiniku reklaami, mille spetsialistid viivad esmaseid konsultatsioone läbi Tallinnas.
Nagu naine räägib, koostati talle vastuvõtul plaan ja arvutati välja maksumus. Kui patsienti kõik rahuldab, korraldab kliinik reisi: tagab transfeeri, maksab majutuse eest kliiniku lähedal asuvas hotellis ja saadab patsienti kogu protsessi vältel.
«Kaalusime abikaasaga kõike ja otsustasime, et tasub proovida,» räägib Marina.
Mai alguses sõitis ta Türki. Nädal osutus väga tihedaks: praktiliselt iga päev hommikust õhtuni toimusid erinevad protseduurid.
Marina sõnul tegeles kõigega mitu spetsialisti. «Kõik oli väga täpselt organiseeritud. Kuid ma tulin kliinikusse hommikul ja lahkusin hilisõhtul. Ning lihtsalt kukkusin väsimusest jalust,» meenutab naine.
Koju tagasi pööras ta juba ajutiste konstruktsioonidega.
Septembris seisab ees teine reis – siis paigaldavad arstid alalised implantaadid. Praegu kulgeb taastumine tüsistusteta.
Viibides juba Eestis, jätkab Marina suhtlemist arstidega: saadab regulaarselt fotosid ja videosid, et nad saaksid paranemisprotsessi kontrollida ning vajadusel soovitusi korrigeerida.
«Õnneks ei tulnud mul Eesti arstide poole pöörduda. Esimesel ajal võtsin valuvaigistit ja järgisin kõiki toitumissoovitusi – tahket toitu ei tohtinud süüa,» ütleb ta.
Peamiseks välismaal ravimise valimise põhjuseks sai kokkuhoid.
Marina sõnul öeldi talle ühes kohalikus kliinikus proteesimise hinnaks vaid ülemisel lõualuul umbes 4500 eurot.
Türgis läks kogu proteesimisprotseduuride kompleks mõlemal lõualuul maksma umbes 5000 eurot, sealhulgas majutus hotellis ja transfeerid. Piletid Antalyasse ostis Marina ise – umbes 250 eurot edasi-tagasi.
«Vahe osutus nii suureks, ette sõitmise otsus oli minu jaoks ilmselge. Minu säästudest ei oleks kindlasti piisanud hammaste proteesimiseks Eestis,» tunnistab naine.
Paljusid huvitab: aga kui implantaat ei kasva kinni?
«Ka selline sündmuste käik on lepingus ette nähtud – siis tehakse mulle kõik uuesti ja sealjuures tasuta,» vastab Marina.
Hambad – õrn teema
Kliiniku P&P Ortodontia ortodondi Anastassia Petšenkina arvates sobib proteesimine välismaal neile, kes on valmis riskima ega ole «liiga nõudlikud maksimaalselt esteetiliste ja loomuliku välimusega restauratsioonide suhtes».
«Kellele ei ole oluline, et restauratsioonid oleksid väheinvasiivsed (hamba kuded maksimaalselt säilitades) ning paigaldatud vastavalt funktsionaalse hambaravi põhimõtetele,» selgitab arst.
Ta juhib tähelepanu sellele, et mahuka proteesimise puhul tehakse tööd sageli maksimaalselt lühikese aja jooksul, kuna tihti kasutavad inimesed selleks oma puhkuseaega.
«Selle tõttu ei järgita alati juurekanalite töötlemise kaasaegseid standardeid, hambaid lihvitakse kiirendatud tempos ning parodondi kudedele pööratakse vahel ebapiisavalt tähelepanu,» selgitab Anastassia Petšenkina.
Ja kui restauratsioonide all tekib tüsistus, võib see patsiendile muresid juurde tuua: «Vahel on raske leida kohalikku arsti, kes nõustub lahendama probleemi, mis jäädi vahele või mis tekkis välismaise spetsialisti ravi tulemusena.»
Samuti juhib ta tähelepanu esteetilistele nüanssidele, mida tavaline inimene ei pruugi märgata, kuid mis hakkavad professionaalidele kohe silma: «Need restauratsioonid, mida mina olen näinud, on sageli äärmiselt silmapaistvad, ilma toonide üleminekuta nagu loomulikel hammastel. Need on samuti standardse, mõnikord ka ebaloomuliku kujuga. Muidugi on õnneseenest inimesi, keda kõik rahuldab, kelle jaoks maksumusele vastav kvaliteet on vastuvõetav.»
Lisaks proteesimisele pöörduvad inimesed välismaa kliinikutesse ka hambumuse ortodontiliseks korrigeerimiseks.
Anastassia Petšenkina märgib, et selline «kodust eemal» ravi ei sobi kõigile: see on pikaajaline ning reisid regulaarsetele arstivisiitidele võivad minna kallis maksma. Tema sõnul on selles suhtes lihtsam neil, kes liiguvad sageli riikide vahel töö tõttu.
«Minu enda juurde lendab Eestisse mitu perekonda Inglismaalt, kuid mitte madalama hinna tõttu (Inglismaal saab mõnes kliinikus seda teenust odavamalt), vaid soovituste tõttu ja emakeeles suhtlemise nimel,» räägib arst. «Tihti on raske usaldada spetsialisti, kes ei suuda selgitada etappe, nüansse ja riske hammaste liigutamise plaanis.»
Vastates küsimusele, millised riskid tekivad proteesimise või ortodontia korral välismaal, ütleb Petšenkina, et kui mingil põhjusel on patsiendil vaja jätkata teises riigis alustatud ravi, siis on raske leida ortodonti, kes nõustub jätkama tööd teise spetsialisti koostatud plaani järgi.
«Meie pakume sellistel juhtudel aparatuuri eemaldamist ja kõige uuesti alustamist. See ei sobi kaugelegi kõigile,» märgib ta. «Samuti ei pruugita inimestele lõpuni diagnoosida ja selgitada korrigeerimist vajavaid hambumuse eripärasid, mistõttu patsiendid nõustuvad lühikese esteetilise sekkumisega ning hiljem on sageli sunnitud pöörduma uue, keerulisema ravi poole – näiteks juba tekkinud näo- ja lõualuuliigese probleemide foonil.»
Tema sõnul on maksimum, millele «rändavad» patsiendid saavad loota, abi üleminekul järgmisele teraapiaetapile, kuid «ilma vastutust võtmata».
Ehk on võimalikud ka tehnilised visiidid kinnitusvahendite vahetamiseks või paigaldamiseks kapede kasutamisel (hambumuse sirgendamise kaped – toim.) või esmaabi osutamiseks breketite kandmisel.
«Mina isiklikult kui inimene, kes on tuttav kvaliteetsete materjalide nüansside, riskide ja maksumusega, vaevalt sõidaks potentsiaalsete raskuste ja lühikese aja jooksul tehtud tööde kahtlase kvaliteedi tõttu ise välismaale odava ravi järele,» võtab Anastassia Petšenkina kokku. «Sellele vaatamata on mul tuttavaid, kes on väga rahul neile Valgevenes osutatud hambaraviteenustega. Kuulduste kohaselt oli protsess isegi jagatud mitmeks etapiks – ravi, taastumine ja alles siis proteesimine. Kahjuks visuaalselt ei olnud mul võimalust osutatud teenuse kvaliteedis veenduda.»
Oma asi, oma vastutus
Kogu Lääne-Tallinna Keskhaigla esindaja Inge Suder märgib, et piiriülese arstiabi osutamise küsimustele ei ole võimalik anda üldist vastust, kuna kvaliteet sõltub konkreetsest asutusest, spetsialisti kogemusest ja patsiendi terviseseisundist.
Kuid üldiselt on tema sõnul enne reisi oluline välja selgitada, kuidas toimuvad operatsioonieelne uuring, operatsioonijärgne jälgimine ja abi osutamine tüsistuste korral. Samuti tasub pöörata tähelepanu meditsiiniasutuse ja raviarsti kvalifikatsioonile, nende töö tulemustele ning uurida, millisel viisil korraldatakse vajadusel meditsiinilise teabe vahetus patsiendi elukohariigi arstidega.
Tervisekassas rõhutatakse: kui inimene otsustab omal algatusel minna välismaale tervise- ja iluprotseduuridele, tasub arvestada, et sellega kaasnevad valikud ja vastutus jäävad eelkõige inimese enda kanda. Kuid see ei tähenda, et tüsistuste korral jääb ta ilma abita.
Selleks, et ravi jätkamine Eestis oleks võimalikult sujuv, on oluline, et patsiendil oleks alles välismaal saadud ravi puudutav meditsiiniline dokumentatsioon. Vajadusel tuleks see esitada Eesti tervishoiuteenuse osutajale, et arstil oleks ülevaade tehtud ravist ning võimalik kavandada edasine ravi.
«Kui pärast ravi välismaal tekivad juba Eestis terviseprobleemid või tüsistused, siis ravikindlustuse olemasolul on inimesel õigus arstiabile samadel alustel nagu kõigil teistel kindlustatutel», ütleb Tervisekassa esindaja Elis Maria Oldekop.
Nagu teada, on pärast igat meditsiinilist sekkumist risk, et taastumine ei kulge plaanipäraselt.
«Seda juhtub, kuigi ei saa öelda, et see toimuks pidevalt,» räägib EMO arst Jevgeni Štšaslõvõi. «Enamikul juhtudel ei ole tegemist raskete tüsistustega, vaid suhteliselt tüüpiliste operatsioonijärgsete probleemidega: operatsioonihaava infektsioon, hematoomid, õmbluste lahtiminek, põletikulised protsessid. Sellised seisundid vajavad arsti läbivaatust, mõnikord aga – korduvat kirurgilist sekkumist».
Näiteks umbes kuu aega tagasi pöördus arsti sõnul EMO-sse patsient pärast välismaal tehtud rinoplastikat.
«Ta märkas, et üks operatsioonijärgsetest õmblustest läks põletikuliseks. Põletiku foonil läks õmblus osaliselt lahti, ilmus mäda eritis. Patsiendile osutati vajalikku abi, anti soovitused,» räägib Jevgeni Štšaslõvõi.
«Fakt ise, et inimene otsustas teha operatsiooni välismaal, ei tähenda, et see on halb valik,» leiab arst. «See on iga patsiendi isiklik otsus. Kõige tähtsam – et operatsiooni teeks kvalifitseeritud spetsialist ning patsient jääks tulemusega rahule.»
Ta lisab samuti, et kui inimene tasub meditsiinilise sekkumise eest iseseisvalt, siis võtab ta selle otsuse vastu teadlikult ning peab olema üksikasjalikult informeeritud kõigist võimalikest riskidest ja operatsioonijärgse perioodi eripäradest.
«Põhiküsimus ei ole niivõrd operatsioonis eneses, kuivõrd selles, mida teha, kui miski läks valesti,» arutleb spetsialist. «Raskete tüsistuste või ravivea kahtluse korral on patsiendil võõras riigis oma õigusi palju raskem kaitsta. Menetlused, meditsiinidokumentatsiooni saamine, suhtlemine välismaa kliinikuga ja võimaliku hüvitise sisenõudmine võivad juriidilisest vaatepunktist osutuda tunduvalt keerulisemaks kui kodus ravimise korral. Rääkimata sellest, kui palju aega ja närve selleks vaja läheb».
EMO arst märgib samuti, et pärast koju tagasipöördumist lasub patsiendi edasine jälgimine tihti kohalikul tervishoiusüsteemil. Seetõttu tuleb meditsiinireisi planeerides pöörata tähelepanu kliiniku reputatsioonile, kirurgi kogemusele, samuti mõista eelnevalt, kuidas korraldatakse operatsioonijärgne saatmine ning kes osutab abi, kui miski läheb valesti.
Tervisekassa aga soovitab: et jätkata ravi Eestis ilma takistusteta, on oluline säilitada kogu meditsiinidokumentatsioon, mis on seotud välismaal saadud meditsiiniteenustega. Vajadusel tuleb need dokumendid esitada Eesti meditsiiniasutusele, et arstil oleks täielik ülevaade tehtud sekkumistest ning ta saaks planeerida edasisi tegevusi.
Lood elust
«Kokku hoida ei õnnestunud»
«Elasin palju aastaid veenilaienditega, kuid aja jooksul sain aru, et operatsiooni ei saa enam edasi lükkada. Kõigepealt hakkasin uurima välismaa kliinikute pakkumisi. Veel mõni aasta tagasi käisid paljud tuttavad end operatsioonil Riias, sest see oli odavam kui Eestis.
Otsustasin võrrelda kõiki variante: sain teada operatsiooni maksumuse Läti kliinikus, läbisin uuringud ja küsisin hinnapakkumise Tallinnas. Kui liitsin kokku operatsiooni, tee, majutuse ja muud kulud, selgus, et erilist vahet enam ei ole.
Tulemusena otsustasin teha operatsiooni Tallinnas. Minu sõbranna aga valis Riia. Hiljem võrdlesime kulusid ja tegime kindlaks, et kulutasime umbes ühepalju. Vahe on vaid selles, et mul ei tulnud kuhugi sõita.
Veel kolm-neli aastat tagasi võimaldas selline reis tõesti kokku hoida. Praegu aga on tervishoiuteenuste, transpordi ja majutuse kallinemise tõttu rahaline kasu välismaal ravimisest praktiliselt kadunud.»
Larissa, Narva
«Eestis mulle öeldi ära»
«Võitlesin kaua üleliigsete kilodega. Mõnda aega kasutasin kaalulangetuskemikaale/ravimeid, kuid ravi läks liiga kalliks, mistõttu mõtlesin maovähendusoperatsioonile.
Kõigepealt pöördusin perearsti poole, lootes teha bariaatrilise operatsiooni Eestis. Kuid selgus, et kehtivate kriteeriumide järgi ma ei sobi: tasuta operatsiooni jaoks puudus mul 10 kg.
Siis hakkasin otsima teisi variante ja leidsin kliiniku Türgis. Operatsioon koos ravi korraldamisega läks maksma umbes 3500 eurot. Mind võeti vastu, majutati, opereriti ja jälgiti umbes nädal aega enne, kui lubati koju tagasi pöörduda.
Suhtumine oli väga tähelepanelik. Pärast tagasitulekut mingeid tüsistusi ei tekkinud. Praegu kaalun umbes 70 kg ja jätkan kaalu langetamist. Hiljem sõitis samasse kliinikusse ka minu ema – tema taastumine läks samuti edukalt.»
Tatjana, Tallinn
«Ravisin lõpuni kodus»
«Tegin kaks korda blefaroplastikat. Kõigepealt Tallinnas, siis Minskis. Esimene operatsioon ei aidanud minu probleemi lahendada, uuesti pöörduda ma ei tahtnud. Minskis asuvasse kliinikusse sõitsin aga tuttava soovitusel. Tulemusega jäin rahule, kuid juba pärast koju tagasipöördumist algas mul konjunktiivi põletik, mis, nagu mulle selgitati, ei ole pärast selliseid sekkumisi haruldane. Kolm kuud läks vaja raviks, millega tegeles juba kohalik oftalmoloog.»
Anželika, Tallinn
KOMMENTAAR
Anneli Brandt,
ERGO ravikindlustustoodete valdkonna juht
ERGO vabatahtliku ravikindlustuse kehtivusala piirdub sõltuvalt lepingutingimustest kas Eesti või Balti riikidega. See tähendab, et klient saab ravi saada ainult meditsiiniasutuses, mis on registreeritud Eestis või ühes Balti riikidest. Mis puudutab reisikindlustust, siis see on ette nähtud reisi ajal aset leidnud ettenägematute juhtumite katmiseks ega laiene plaanilisele ravile välismaal. Rääkides kahjude hüvitamisest, tekib eelkõige küsimus, kas meditsiiniasutusel on kutsetegevuse vastutuskindlustus, mis näeb ette hüvitise patsiendile arstiabi osutamisega seotud tüsistuste korral. Eraldi küsimus – millised õigused on patsiendil teises riigis, millised võimalused on kaebuse esitamiseks ning millisel viisil on võimalik raviviga tõestada. Kõige tõenäolisemalt jääb sellistes olukordades ainukeseks viisiks hüvitise saavutamiseks kohtusse pöördumine.
KOLM KÜSIMUST SPETSIALISTILE
Küsimustele vastab Geili Kalt, PZU Kindlustuse reisikindlustuse ja õnnetusjuhtumikindlustuse osakonna juht
1. Kas meditsiini- või reisikindlustus katab kulud, mis on seotud tüsistustega pärast plaanilist ravi välismaal? Millest see sõltub?
Reisikindlustus ei kata reeglina plaanilise ravi kulusid, sealhulgas hambaravi, kosmeetilisi ja esteetilisi protseduure ning plastilist kirurgiat. Ei kata samuti tüsistusi ja tagajärgi, mis on seotud selliste protseduuridega.
Reisikindlustus on ette nähtud hädavajaliku erakorralise arstiabi kulude katmiseks välismaal ootamatu haigestumise või õnnetusjuhtumi korral.
Ravikindlustus katab kindlustuslepinguga ette nähtud tervishoiuteenuseid vastavalt selle tingimustele. Kindlustuskaitse kehtib Eestis, kui lepingus ei ole kindlustusterritooriumi suhtes ette nähtud teisiti. Seejuures ei laiene kindlustuskaitse kosmeetilistele ja esteetilistele protseduuridele, sealhulgas plastilisele kirurgiale, samuti bariaatrilistele operatsioonidele ja veenihaiguste ravile.
Mis puudutab ravivigu või tüsistusi, mis tekkisid plaanilise ravi käigus välismaal, siis ei ravikindlustus ega reisikindlustus ei ole reeglina ette nähtud selliste juhtumite katmiseks.
Tervishoiuteenuse osutajate kohustuslik vastutuskindlustus Eestis kehtib ainult meie riigi territooriumil osutatud tervishoiuteenustele.
Niiviisi sõltub kindlustuskaitse eelkõige kindlustuse liigist, konkreetse lepingu tingimustest ning sellest, kas jutt oli erakorralisest arstiabist või plaanilisest ravist.
2. Milliste juhtumitega, mis on seotud meditsiiniturismiga, puutuvad kindlustusseltsid kokku kõige sagedamini?
Meie praktikas puuduvad kindlustusjuhtumid, mis oleksid seotud meditsiiniturismiga. Igapäevases töös puutume kõige sagedamini kokku ootamatute haigestumiste ja õnnetusjuhtumitega reisimise ajal.
3. Millele soovitate pöörata tähelepanu inimesel, kes planeerib operatsiooni või ravi välismaal?
Kuna reisikindlustus ei kata plaanilise raviga seotud kulusid ning võimalikke tüsistusi, soovitame eelnevalt tähelepanelikult tutvuda kliiniku tingimuste ja reeglitega ning omaenda kindlustuslepinguga. See aitab vältida arusaamatusi seoses sellega, mida patsient peab tasuma iseseisvalt.
Samuti soovitame enne ravi veenduda, et meditsiiniasutusel ja selles töötavatel spetsialistidel on kehtivad litsentsid ja vajalik kvalifikatsioon riigis, kus te arstiabi saate. Võimalusel tasub uurida kliiniku reputatsiooni, tutvuda teiste patsientide kogemustega.
Eesti elanike seas on populaarsed erinevad kosmeetilised protseduurid välismaal, sealhulgas Türgis. Kõrvuti positiivsete tagasisidetega on olnud ka juhtumeid, kui patsiendid said tõsise tervisekahjustuse või tulemus ei vastanud ootustele. Seetõttu tuleb kliiniku valikul lähtuda eelkõige selle usaldusväärsusest ja spetsialistide kutsealasest kompetentsusest, mitte ainult teenuste maksumusest või teiste inimeste soovitustest.
