Siseminister Igor Taro sõnul näitab politsei- ja piirivalveameti (PPA) koostatud lennuvõime arenduskava, et Eesti otsingu- ja päästevõime ning julgeolekuülesannete täitmiseks on vaja vähemalt viit kopterit, mis võimaldaksid hoida aasta ringi pidevas valmisolekus kahte lennumasinat, teatab BNS.
Taro rõhutas sotsiaalmeedias avaldatud pikas selgituses, et arutelu uute kopterite üle ei ole seotud järgmise aasta riigieelarvega, vaid puudutab pikemat investeeringuplaani. Tema sõnul jõuab praegune PPA kopteripark oma elukaare lõppu 2032. aastal ning ettevalmistused selle asendamiseks tuleb teha aegsasti.
Taro ei toeta olemasolevate kopterite kapitaalremonti, sest nende tehniline seisukord ja varuosade kättesaadavus ei taga enam jätkusuutlikku võimekust. Kahel kopteril puudub jäätumisvastane süsteem, ühe puhul töötab see ebakindlalt ning varuosade tarneajad ulatuvad üle aasta.
Riigi otsingu- ja päästevõimekust ei saa Taro sõnul võrrelda kommertslennundusega, sest päästekopterid peavad olema valmis reageerima ööpäev läbi. Lisaks mere- ja maapäästele kasutatakse koptereid kadunud inimeste otsimiseks, meditsiinilendudeks, piirivalveks, suurõnnetustele reageerimiseks ning vajadusel NATO õhukaitsemissioonide toetamiseks ja kahtlaste aluste kontrollimiseks.
PPA analüüs näitab, et kolme kopteriga oleks suurema osa ajast võimalik kasutada vaid ühte lennumasinat, nelja kopteri korral paraneks olukord, kuid aasta jooksul jääks endiselt perioode, mil kahte kopterit korraga kasutada ei saa. Alles viiest kopterist koosnev lennupark võimaldaks Taro hinnangul tagada aasta ringi kahe reageerimisvalmis kopteri olemasolu.
Sellise lahenduse korral paikneks üks kopter alaliselt Tallinnas ja teine Kuressaares, mis võimaldaks katta kogu Eesti merepääste vastutusala ning jõuda väljakutsetele kuni 45 minutiga. Vajaduse korral saaks reageerimisvõimekust suurendada ka Tartust.
Ettepanek ei põhine Taro kinnitusel ühe asutuse soovidel, vaid PPA koostatud lennuvõime arenduskaval, milles on hinnatud Eesti võimelünki ja tulevasi vajadusi. Kava on piiratud ligipääsuga dokument, sest sisaldab tema sõnul julgeolekukaalutlustel teavet, mida ei saa avalikustada.
Taro lisas, et on valmis toetama ka täiendava sõltumatu analüüsi tegemist, kui valitsus peab seda vajalikuks. Kopterite soetamise otsus tuleb teha juba lähiaastatel, olgugi et suurem osa investeeringust tehakse alles järgmise kümnendi jooksul. Eesmärk on siin tagada, et Eesti suudaks tulevikus samaaegselt täita nii otsingu- ja päästeülesandeid kui ka reageerida julgeolekuohtudele, ilma et eri ülesannete vahel tuleks teha valikuid.
