15. juulil tähistatakse kliimakriisi ohvrite mälestuspäeva, et mälestada inimesi, kes on hukkunud või jäänud kodutuks kliimamuutustest põhjustatud katastroofide tõttu, edastab BNS.
Kuupäev 15. juuli valiti 2021. aasta Belgia ja Saksamaa traagiliste üleujutuste mälestuseks, mis nõudsid sadu elusid. Euroopa on maailma kõige kiiremini soojenev kontinent ning äärmuslikud ilmastikunähtused, nagu kuumalained, põuad ja üleujutused, muutuvad üha sagedasemaks ja intensiivsemaks.
Stokholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemeksperdi ja Euroopa kliimapakti saadiku Valdur Lahtvee sõnul nõuavad Eestis tähelepanu erinevad kliimamuutustega seotud riskid: „Kui Eestis pööratakse kliimamuutuste sellisele negatiivsele tagajärjele nagu üleujutusoht piisavalt tähelepanu — üleujutuspiirkonnad on kaardistatud üle kogu riigi ning kriisiplaanid reguleerivad tegevust nii pärast tugevaid vihmasadusid kui ka torme —, siis tuleks rohkem tähelepanu pöörata kuumasaarte tekke ohule ja selle ennetamisele parema ruumilise planeerimise ja ehitusnormide ajakohastamise kaudu.“
Kuumalained on Euroopas kõige surmavam ilmastikunähtus: viimase 40 aasta jooksul on nende arvele langenud 95% ilmaga seotud surmajuhtumitest. Üksnes 2023. aastal nõudis kuumus Euroopas peaaegu 48 000 elu. Hinnangute kohaselt tekitasid äärmuslikud ilmastikunähtused Euroopa Liidus aastatel 2021–2024 materiaalset kahju 208 miljardi euro väärtuses. Euroopa Liit on loonud solidaarsus- ja hädaabireservi, millest on alates 2002. aastast makstud taastamistöödeks, peamiselt pärast üleujutusi, 8,2 miljardit eurot.
Kuna kliimamuutuste tagajärjed on juba käes, tuleb nendega toime tulla. See tähendab investeeringuid eluaseme, taristu, majanduse ja tervishoiusüsteemi ettevalmistamisse. 2026. aasta lõpus esitab Euroopa Komisjon uue tervikliku Euroopa kliimakindluse tagamise programmi. Pikaajaline eesmärk on muuta ühiskond 2050. aastaks kliimamuutustele vastupidavaks. See tähendab paremat valmisolekut ohtudeks ja võimet muutustega kohaneda.
