Europarlamendi väliskomisjoni aseesimees Urmas Paet leiab, et Eesti peaks järgmisteks presidendivalimisteks üle minema riigipea otsevalimisele, sest senine süsteem ei ole tema hinnangul täitnud eesmärki ning jätab kõrvale poliitilise kogemusega kandidaadid.
Paeti hinnangul ei ole erakonnad kahel viimasel presidendivalimisel suutnud tõusta kõrgemale parteilistest huvidest ning see on viinud olukorrani, kus eelistatakse poliitikute asemel ametnikke või muid poliitikaväliseid kandidaate.
„Praegugi mangutakse ametnikke, et nad oleksid nõus üldse kandideerima. Samas, kui algusest peale on kõrvale jäetud poliitikud, kel on tõsine sise- ja välispoliitiline kogemus ning kes on erinevatel valimistel saanud Eesti inimestelt ka korraliku mandaadi. Arvestades, et presidenditöö on poliitiline tippametikoht, siis on toimuv peale muu ka poliitikuid endid alavääristav, et keegi poliitilise kogemusega inimestest presidendiks ei kõlba,“ kirjutas Paet sotsiaalmeedias.
Paet rõhutas, et presidendi amet on poliitiline tippamet, mistõttu peaks riigipeal olema lisaks Eesti sisepoliitika tundmisele ka rahvusvahelised kontaktid ning kogemus välispoliitikas. Ühtlasi võiks president olla enne ametisse asumist ka suuremale osale Eesti inimestest tuttav.
„Oleks ausam Eesti inimeste suhtes ka praeguse süsteemi puhul, kui presidendikandidaadid oleksid ka ise pidanud inimestelt varasemalt mandaati küsima, näiteks kas kohalikel või riigikogu valimistel. See looks sisulist usaldust presidendi ja rahva vahel,“ selgitas Paet.
Tema hinnangul annaks presidendi otsevalimine riigipeale selgema mandaadi ning võimaldaks kandideerida kõigil sobivatel kandidaatidel sõltumata nende erakondlikust taustast. Paika ei pea Paeti sõnul väited, et rahva poolt otse valitud president tooks parlamentaarses riigis kaasa presidentaalse aktivismi, presidendiinstitutsiooni politiseerumise, ühiskondliku polariseerumise või koguni sillutaks teed autoritarismile.
„Võtame näiteks naaberriigi Soome, kus president valitakse rahva poolt otse. Samas on ka Soome parlamentaarne riik. Ja ometi on kõik hästi toiminud. Soome on saanud otsevalimistel sise- ja välispoliitikas kogenud, pädevad ja ühiskonnas laia toetusega presidendid. See on otseselt kaasa aidanud nii ühiskonna stabiilsusele kui Soome mõjukamale esindatusele rahvusvahelises plaanis,“ tõi Paet põhjanaabreid eeskujuks.
Eestis kehtiva valimiskorra järgi poleks Paeti hinnangul Soomes presidendiks saanud ei Alexander Stubb ega Sauli Niinistö, sest mõlemad olid enne riigipeaks saamist aktiivsed parteipoliitikud.
„Eesti võiks 35 aastat pärast iseseisvuse taastamist nii enesekindel ja tugev olla küll, et usaldada presidendi valimine rahvale. Siis jääks ära ka nii mõnigi piinlik moment, mida praegune presidendivalimise süsteem paratamatult tekitab. Ja oleme kahjuks näinud seda juba ka eelseisvate presidendivalimiste protsessi kontekstis,“ avaldas Paet lootust.
Tänavu valitakse president veel senise korra järgi, kuid järgmisteks presidendivalimisteks soovitas Paet süsteemi muuta.
