Euroopa Komisjon tegi ettepaneku viieks ühiseks kaitseprojektiks Euroopa tööstusvõimekuse suurendamiseks. Eesti osaleb neist kahes, teatab BNS.
Reedel tutvustas Eurokomisjon viit uut suuremahulist algatust, mis said staatuse „Üleeuroopalise huviga kaitseprojektid“. Nende eesmärk on aidata EL-i riikidel tugevdada kaitsevõimet peamiste sõjaliste süsteemide ühise arendamise kaudu.
Algatused hõlmavad viit prioriteetset suunda: droonid ja droonitõrjevahendid, kaitse merel ja merepõhjas, kosmos, õhu- ja raketitõrje ning julgeoleku tugevdamine EL-i idatiival.
Need algatused said teoks vastusena Eurokomisjoni üleskutsele liikmesriikidele esitada ettepanekuid suurteks ühisteks kaitseprogrammideks.
Kaitse- ja kosmosevolinik Andrius Kubilius teatas, et uued pikaajalised algatused on oluline samm EL-i kaitsevalmiduse ja selle strateegilise autonoomia tugevdamisel.
„Üleeuroopalise huviga kaitseprojektid, mida me täna välja pakume, annavad otsese panuse Euroopa õhu-, mere- ja kosmosekilbi loomisesse, võimekuse arendamisse droonide ja droonitõrjevahendite valdkonnas ning idatiiva tugevdamisesse. Tänu ühisele eesmärgile rahastada seda ligikaudu 190 miljardi euro ulatuses 2036. aastaks, aitavad need oluliselt tugevdada liikmesriikide võimekust ning tagada Euroopa ja eurooplaste julgeolekut,“ ütles ta.
Vastavalt 30. märtsil avaldatud tööprogrammile eraldas Eurokomisjon 1,5 miljardi euro suuruse eelarvega Euroopa kaitsetööstusprogrammi (EDIP) raames 325 miljonit eurot selliste algatuste loomiseks ja käivitamiseks.
Uued programmid võimaldavad EL-i riikidel ellu viia mahukaid kaitseprojekte, mis on üksikute riikide jaoks liiga suured või keerulised. Nende ülesandeks on tugevdada Euroopa kaitsetööstust ja tõsta Euroopa Liidu võimet reageerida ühistele julgeolekuohtudele, võttes arvesse NATO prioriteete sõjalise võimekuse arendamise valdkonnas.
Keskmiselt osaleb igas algatuses 18 liikmesriiki. Eesti liitus neist kahega – droonide ja droonitõrjevahendite arendamise ning idatiiva seire projektiga. Ukraina osaleb viiest projektist neljas.
Eeldatakse, et Eurokomisjon osaleb nende algatuste elluviimises, osutab rahalist toetust ja aitab liikmesriikidel koordineerida nende täitmist.
Lisaks jälgib ta kokkulepitud vaheeesmärkide saavutamist, et tagada projektide õigeaegne elluviimine.
