Kolmapäeval kohtus president Alar Karis Ruhnu saarel riigivisiidile Eestisse saabunud Läti presidendi Edgars Rinkēvičsiga. Sellest kirjutab BNS.
«Tänu rahvapärimusele ja ühisele ajaloole on Ruhnu väga sobiv koht Läti presidendi riigivisiidi alustamiseks Eestis. Läänemeri on sajandeid eestlasi ja lätlasi lähendanud ning sellel pinnal on kasvanud usaldus ja koostöö, millele tuginevad ka tänased suhted meie riikide vahel,» ütles Karis.
Kohtumise käigus arutasid riigipead Eesti ja Läti vahelise koostöö tugevdamist, Euroopa julgeolekut, ettevalmistusi NATO tippkohtumiseks, otsustavat toetust Ukrainale ja piirkondlike ühenduste arendamist.
«Meie koostöö on nii tihe, et me võtame seda sageli iseenesestmõistetavana. Tegelikkuses on selle taga paljude aastate jooksul kujunenud usaldus, ühised valikud ja teadvustamine, et parimad tulemused saavutatakse ühiste jõupingutustega. Samas peab meie koostöö ajaga kaasas käima,» ütles Karis.
Tema sõnul loovad muutunud julgeolekuolukord, uued tehnoloogiad ja majandusareng iga päev uusi võimalusi, mida Eesti ja Läti saavad parimal viisil ühiselt ära kasutada.
Kohtumisel olid tähelepanu keskpunktis Euroopa julgeolek ja eelolev NATO tippkohtumine Ankaras. «Euroopa peab olema valmis võtma suuremat vastutust ühise kaitse eest ja tugevdama oma kaitsevõimet, säilitades samal ajal tugevad transatlantilised sidemed,» teatas president Karis.
«On oluline, et Euroopa näitaks tegudega valmidust võtta suuremat vastutust ühise kaitse eest ja tugevdama oma kaitsevõimet. Eelduseks sellele on eelmisel tippkohtumisel kokku lepitud kaitsekulutuste viie protsendi taseme saavutamine,» ütles president.
Samuti arutati Eesti ja Läti koostööd idapiiri tugevdamisel, droonitõrje arendamisel ja Balti kaitsevööndi loomisel. President Karis märkis, et Eesti saatis hiljuti taas Lätisse piirivalvurite meeskonna, et aidata tõrjuda runderännet.
«Sellised ühised sammud tugevdavad kogu NATO idatiiba ja Euroopa julgeolekut tervikuna,» teatas Eesti riigipea. Ta rõhutas samuti, et Euroopa Liidu järgmises pikaajalises eelarves on vaja suuremas määras arvestada idapiiri ja idatiiva vajadusi.
Riigipead rääkisid ka Ukrainast. President Karis rõhutas, et Venemaa ei ole oma eesmärkidest loobunud, ja seetõttu on vaja jätkata nii surve avaldamist Venemaale kui ka otsustavat toetust Ukrainale.
«Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on põhjalikult muutnud Euroopa julgeolekut. Me ei näe märke sellest, et Venemaa oleks oma eesmärkidest loobunud. Seetõttu on vaja jätkata nii surve avaldamist Venemaale sõja lõpetamiseks kui ka otsustavat toetust Ukrainale, sealhulgas toetust tema liikumisele Euroopa Liidu ja NATO liikmesuse suunas. Ukraina liikmesus EL-is ja NATOs on investeering kogu Euroopa julgeolekusse. Seetõttu jätkame Ukraina toetamist poliitiliselt, sõjaliselt, majanduslikult ja diplomaatiliselt,» ütles president Karis.
Lisaks julgeolekuküsimustele arutasid osapooled viise transpordi- ja muude ühenduste edasiseks parandamiseks Eesti ja Läti vahel. Juttu oli Rail Baltica projektist, transpordiühenduste parandamisest, uutest energiataustaga ühendustest ja koostööst digivaldkonnas.
Ruhnul tutvusid presidendid saarekogukonna elu ja ajalooga. Nad kohtusid vallajuhtidega, külastasid kohalikku kooli, päästekomandot, ajaloolisi kirikuid ja Ruhnu tuletorni. Samuti on kavandatud osalemine rahvarõivapeol Korsi talu õuel ja tamme istutamine Eesti-Läti sõpruse märgiks.
Neljapäeval avavad Karis ja Rinkēvičs Tallinnas kaitsetööstusele pühendatud Eesti-Läti ärifoorumi, millest võtavad osa arvukad ettevõtted Lätist ja Eestist. See tunnistab ettevõtjate suurt huvi uute koostöövõimaluste vastu kahe riigi vahel.
