Euroopa Parlament võttis vastu uue määruse, mis lihtsustab uute genoomitehnoloogiate (NGT) abil aretatud taimede kasutamist EL-i riikides, kirjutab BNS.
Mitmete Eesti taimekasvatuse ja põllumajanduse valdkonna teadlaste hinnangul kõrvaldab otsus regulatiivsed piirangud, mis on aastaid pidurdanud Euroopa sordiaretuse arengut, ning võimaldab Euroopa teadusel vähendada mahajäämust maailma juhtivatest agraarriikidest.
Uued reeglid peaksid kiirendama selliste põllukultuuride loomist, mis on vastupidavad kliimamuutustele, haigustele ja kahjuritele, on saagikamad ja nõuavad vähem taimekaitsevahendite kasutamist.
Kategooria NGT-1 taimi, mis sisaldavad vaid ebaolulisi geneetilisi muutusi, reguleeritakse samamoodi nagu traditsioonilisi sorte. Olulisemalt muudetud kategooria NGT-2 taimed jäävad endiselt geneetiliselt muundatud organismidele (GMO) kohaldatavate rangemate reeglite mõju alla. Määrus näeb ette ka nõuded märgistamisele, riskihindamisele ja meetmed põllumajandustootjate kaitseks.
Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professori, akadeemik Ülo Niinemetsa sõnul põhines varasem Euroopa seadusandlus ekslikul ettekujutusel uutest genoomitehnoloogiatest.
«2012. aastal avastatud CRISPR-Cas9 tehnoloogia ehk niinimetatud “molekulaarsed käärid” võimaldab teha DNA-s äärmiselt täpseid muudatusi. Ka traditsiooniline aretus põhineb mutatsioonidel — looduslikel või kunstlikult esilekutsututel, näiteks kiirituse või kemikaalide abil. CRISPR-Cas9 toimib samal põhimõttel, kuid palju täpsemalt. Praktikas on võimatu kindlaks teha, kas konkreetne muutus tekkis looduslikul teel või CRISPR-Cas9 abil.
Sellegipoolest liigitas Euroopa Liit sellised taimed pikki aastaid transgeensete organismide hulka, kuigi selle tehnoloogia kasutamisel võõrast DNA-d genoomi ei viida. Sellisel lähenemisel puudus teaduslik põhjendus ja see asetas Euroopa sordiaretajad ebasoodsamasse olukorda võrreldes teiste riikide kolleegidega,» selgitas Niinemets.
Tema sõnul kulus Euroopa teadlastel regulatsiooni ülevaatamise saavutamiseks rohkem kui kümme aastat.
«Kuid see on alles algus. Taimede genoomid on äärmiselt keerulised. Näiteks nisu genoom sisaldab umbes 15 miljardit DNA aluspaari ja ligikaudu 100 tuhat geeni — peaaegu viis korda rohkem kui inimesel. Kuigi nüüd muutub uue tehnoloogia rakendamine võimalikuks ka Euroopas, ei tea me ikka veel piisavalt, milliseid geene täpselt on vaja muuta soovitud omaduste saamiseks. Euroopa teadlased saavad aga lõpuks ometi kasutada neid samu kõrgatäpseid aretusmeetodeid, mida teistes riikides on juba ammu rakendatud. See on oluline samm edasi Euroopa teaduse jaoks,» märkis professor.
Eesti Maaülikooli jätkusuutliku taimekasvatuse professor Evelin Loit-Harro leiab, et tänu uuele regulatsioonile on Euroopa järele jõudnud sellistele riikidele nagu USA, Kanada Jaapan ja Austraalia, kus täppisgeneetilisi muudatusi on aretuses kasutatud juba mitu aastat
.
«Turule on juba ilmunud näiteks õunad ja seened, mis ei tõmbu pärast lahtilõikamist tumedaks, samuti õli, millel on suurem kasuliku oleiinhappe sisaldus ja väiksem küllastunud rasvade sisaldus. Eesti jaoks on eriti olulised arendused, mis võimaldavad tõsta taimede vastupidavust külmale, põuale, haigustele ja kahjuritele. Näiteks Kanadas tehakse juba tööd talikaera loomisega.
Sealjuures ei tühista uued aretusmeetodid vajadust fundamentaaluuringute, traditsioonilise aretuse ja kõrge agronoomilise kvalifikatsiooni järele, mis jäävad toidujulgeoleku aluseks,» rõhutas ta.
Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma märkis, et uue regulatsiooni ümber toimusid aastaid aktiivsed ühiskondlikud arutelud.
«Märgistamise, patentide ja mahepõllumajandusega kõrvuti eksisteerimise küsimused on tõepoolest olulised ja vajavad edasist arutelu. Kuid neid ei tohi segi ajada tehnoloogia enda teadusliku hindamisega.
Täppismuudatused NGT-1 taimedes ei erine põhimõtteliselt mutatsioonidest, mis tekivad looduslikul teel või traditsioonilise aretuse käigus. Seetõttu puudub teaduslik alus pidada sellistest taimedest saadud tooteid tervisele ohtlikumaks,» teatas ta.
Saarma hinnangul oli Euroopa Parlamendi otsus oluline samm edasi. Nüüd on tema arvates Euroopa Liidul vaja üle vaadata ka kehtiv GMO-alane seadusandlus, mis erineb endiselt oluliselt USA-s ja teistes juhtivates riikides kehtivatest reeglitest.
