Teisipäeval jõustub krediiditeabe jagamise seadus, mille alusel luuakse Eestis krediiditeaberegister, mis hakkab koondama teavet inimeste finantskohustuste kohta, teatab BNS.
Registri eesmärk on aidata vältida tarbijate ülelaenamist ning võimaldada krediidiandjatel enne uue laenu väljastamist hinnata taotleja krediidivõimelisust. Register hakkab hõlmama muu hulgas kodu- ja tarbimislaene, autoliisinguid, järelmakse ja kiirlaene.
Kuigi seadus jõustub 30. juunil, hakkab krediidiregister täies mahus tööle alles 1. märtsil 2029. Krediidiandjate kohustus edastada registrisse andmeid jõustub 1. juulil 2028.
Seaduse järgi peavad krediidiandjad enne uue laenu andmist tegema registrisse päringu inimese olemasolevate finantskohustuste kohta. Samuti tuleb neil edastada registrisse andmed sõlmitud krediidilepingute kohta 24 tunni jooksul pärast lepingu sõlmimist või muutmist.
Uus register võimaldab inimesel taotleda ka vabatahtlikku laenukeeldu. Selleks luuakse krediidiregistri juurde eraldi nimekiri, kuhu saab end kirjaliku avalduse alusel kanda tähtajatult. Nimekirjast kustutamist saab taotleda pärast kuue kuu möödumist.
Kaubandus-tööstuskoja ettepanekul jäeti seadusest välja kohustus avaldada registri andmete põhjal isikustamata koondaruandeid. Koja hinnangul koostavad sellist statistikat juba finantsinspektsioon ja Eesti Pank ning täiendav kohustus oleks põhjustanud tarbetut halduskoormust.
