Euroopa Liidus on otsustatud loomade aretamise ja müügi valdkonnas tõsiselt kord majja lüüa, ning Eesti karmistab paralleelselt oma loomakaitseseadust. Kohustuslik kiipimine, internetimüügi kontroll, võitlus “kutsikavabrikutega” ja uued nõuded aretajatele. „MK-Estonia“ selgitas välja, mis muutub kassi- ja koeraomanike jaoks ning miks loomakaitsjad peavad uusi meetmeid ebapiisavateks.
Tõupuhta (või näiliselt tõupuhta) kutsika või kassipoja ostmine internetist on täna võimalik vaid mõne minutiga. Kuid koos loomaga saab ostja sageli kaasa võltsitud dokumendid, varjatud haigused ja võimatuse selgitada välja lemmiklooma tegelikku päritolu. EL-is otsustati luua ühtsed reeglid kasside ja koerte pidamise, aretamise, identifitseerimise ja sisseveo kohta. Ka Eesti teeb muudatusi oma loomapidamise reeglitesse.
Eestis tugevdatakse kontrolli Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras allkirjastas eelnõu, mille eesmärk on tõsta loomade heaolu taset ning muuta reeglid selgemaks ja täidetavamaks. Eelnõu keelab koerte pideva ketis pidamise ning täpsustab nõudeid varjupaikadele ja neile, kes võtavad loomi hoiukodudesse: hoiukodude kettide omanikele on ette nähtud eraldi kord, samuti vabastatakse nad tegevusloa hankimise kohustusest.
Samal ajal kavatseb riik säilitada kontrolli loomapidamistingimuste üle. Lisaks sätestab dokument loomaarsti vastutuse varjupaikadele haiguste ennetamiseks ja loomade raviks antavate soovituste eest. Ning täpsustab, millist infot on varjupaik kohustatud looma uuele omanikule edastama. Muude muudatuste hulgas on zoofiilia ja sarnase sisuga materjalide keeld, karistuste karmistamine loomakaitseseaduse rikkumise eest ning Põllumajandus- ja Toiduameti volituste laiendamine.
Otsuse looma eutanaasia kohta teevad omanikud edaspidi koos loomaarstiga. Enamik muudatusi jõustub 1. jaanuaril 2027. Varjupaikade tegevusloa nõue hakkab kehtima alates 2028. aastast, ning erand ohtlike või agressiivsete koerte ketis pidamiseks säilib kuni 2032. aastani.
EL lööb korda majja Esmakordselt EL-i ajaloos on välja töötatud ühtsed reeglid kasside ja koerte pidamise, aretamise, identifitseerimise ja sisseveo kohta, et vähendada kuritarvitusi, tõkestada julmi aretus- ja loomakaubandusmeetodeid ning kaitsta paremini lemmikloomade tervist. Tegemist on katsega luua kord kiiresti kasvaval, kuid seni nõrgalt reguleeritud turul. Üheks peamiseks uuenduseks saab koerte ja kasside kohustuslik mikrokiipimine ja registreerimine ühises arvestussüsteemis.
Aretajad, müüjad ja varjupaigad peavad uutele reeglitele üle minema nelja aasta jooksul pärast seaduse jõustumist. Tavalistele loomaomanikele hakkavad nõuded kehtima hiljem – pärast pikka üleminekuperioodi. Dokument keelab loomade lähisugulusaretuse – näiteks vanemate ristamise järglastega või õdede ja vendade ristamise. Keelu alla satub ka selliste kasside ja koerte aretamine, kellel on liigselt väljendunud füüsilised iseärasused, mis võivad tervist kahjustada. Lisaks keelavad uued reeglid sandistavad protseduurid näituste ja võistluste nimel ning piiravad ohtlike tarvikute, nagu ogarihmade või pognisrihmade (poovate rihmade) kasutamist. Loomade ketti panemine muutub lubatavaks vaid juhtudel, kui see on vajalik meditsiinilistel näidustustel. Muudatused puudutavad ka loomi, keda tuuakse EL-i kolmandatest riikidest. Kõigil kassidel ja koertel, keda tuuakse müügiks, peab olema mikrokiip ja registreering riiklikus andmebaasis. Lemmikloomaomanikke kohustatakse samuti lemmikloomi enne Euroopa Liitu sisenemist eelnevalt registreerima.
EL-i määrus koerte ja kasside heaolu ning jälgitavuse kohta ootab Euroopa Liidu Nõukogu heakskiitu. Pärast seda peavad nõukogu ja Euroopa Parlament dokumendi ametlikult kinnitama ja allkirjastama ning seejärel avaldatakse see EL-i Teatajas. Eeldatavasti toimub see juba käesoleva aasta jooksul. Kutsikad internetist ja valedokumendid Euroopa Komisjoni andmetel on umbes 44%-l EL-i elanikest lemmikloomad. Ligikaudu 60% omanikest ostab oma lemmiklooma interneti kaudu. Nagu selgitas Euroopa Komisjoni esindaja Eestis Elis Paemurd intervjuus „Raadio 4-le“, hinnatakse Euroopa lemmikloomaturu väärtuseks umbes 1,3 miljardit eurot aastas. Suur nõudlus kutsikate ja kassipoegade järele on toonud kaasa ebaausate müüjate arvu kasvu, kes toovad loomi Euroopa Liitu reeglitest mööda hiilides – sageli võltsitud dokumentidega ja ilma vajalike vaktsineerimisteta. Eriti teravalt on probleem ilmnenud internetimüügi valdkonnas, kus ostjal on keeruline kontrollida looma päritolu, tema pidamistingimusi ja meditsiiniliste dokumentide ehtsust. Euroopa Komisjon juhib tähelepanu ka niinimetatud „isikliku sisseveo“ skeemile, kus loomad vormistatakse lemmikloomadena, kes ei ole mõeldud müügiks, et hiilida mööda rangematest kaubanduslikest nõuetest. Sealjuures esineb juhtumeid võltsitud dokumentide ja valede vaktsineerimisandmetega, mis tekitab ohu ohtlike haiguste, sealhulgas marutaudi levikuks. Kuidas uued reeglid Eestis toimima hakkavad? Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Kadri Kabel märgib: juba praegu on selge, et uued reeglid muudavad nõuded loomade pidamisele ja aretamisele palju konkreetsemaks.
„Seni sisaldas Eesti loomakaitseseadus peamiselt üldiseid norme, kuid uus määrus kirjutab üksikasjalikult lahti loomaomanike, aretajate, varjupaikade ja loomamüüjate kohustused,“ selgitab ta. Kabel rõhutab, et pärast määruse jõustumist on vaja viia Eesti seadused vastavusse Euroopa nõuetega, kaotada dubleerivad sätted ja vajadusel teha täiendavaid muudatusi. Sealjuures, kui mõned praegused Eesti normid osutuvad rangemaks ja riik soovib neid säilitada, tuleb sellest Euroopa Komisjoni eraldi teavitada. Eelkõige puudutavad muudatused koerte ja kasside aretajaid, varjupaiku ning loomade pidamistingimusi sellistes asutustes. Nõuded laienevad ka kauplustele, mis müüvad koeri ja kasse, kuigi, nagu märgib Kabel, Eestis selliseid kauplusi praktiliselt ei ole. Juba praegu on inimesed, kes tegelevad koerte ja kasside pidamisega ärilisel eesmärgil, kohustatud oma tegevusest riigiorganeid teavitama. Kusjuures äriliseks tegevuseks loetakse mitte ainult müüki, vaid ka looma loovutamist või isegi kinkimist teisele isikule. Edaspidi muutub suurte kasvanduste jaoks kohustuslikuks tegevusluba. Varjupaikades ja kasvandustes peab olema piisav arv töötajaid, kellel on vajalikud teadmised ja oskused loomade hooldamiseks. Aretuses kasutatavatele loomadele kehtestatakse vanusepiirangud ja piirangud paarituste sagedusele. Ostjatele lubatakse rohkem läbipaistvust Eraldi nõuete plokk puudutab loomade internetikaubandust. Koerte ja kasside müügikuulutustesse peab peagi ilmuma hoiatus selle kohta, et loom ei ole mänguasi ning omanik on kohustatud hoolitsema tema tervise ja heaolu eest ega tohi lemmiklooma hüljata. Onlain-müügi jaoks planeeritakse luua kontrollisüsteem, mis võimaldab ostjal kontrollida looma vanust, tema päritolu ja märgistuse õigsust. Kabeli sõnul peaks praeguste ja tulevaste lemmikloomarežiimide omanike jaoks koera või kassi ostmine muutuma turvalisemaks ja läbipaistvamaks. Praegu on sagedased juhud, kui inimestele esitatakse valet teavet looma päritolu, vanuse või tervisliku seisundi kohta. „Ostes koera või kassi aretajalt, kes on täitnud teavitamis- või litsentseerimisnõuded, saab tarbija suurema kindluse, et probleemide korral on võimalik abi saada,“ märgib ta. Peamiseks uueks kohustuseks omanikele saab loomade kiipimine ja registreerimine. EL-i määrus näeb ette pika üleminekuperioodi – 10 aastat koertele ja 15 aastat kassidele pärast dokumendi jõustumist. Eesti kavatseb aga kohustusliku kiipimise sisse viia kiiremini: veterinaarseaduse planeeritavate muudatuste kohaselt muutuvad kiipimine ja registreerimine alates 1. juunist 2027 kohustuslikuks koertele, kassidele ja tuhkrutele kogu riigis. Loomade omanikud, kelle lemmikud elavad perekonnas juba selleks hetkeks, peavad lemmikloomad registreerima hiljemalt 1. jaanuariks 2029. Üheks olulisemaks uuenduseks saab kohustuslike andmebaaside loomine loomade registreerimiseks. „Lemmikloom peab olema kiipitud ja registreeritud enne uuele omanikule üleandmist,“ selgitab Kabel. Tema sõnul peaksid uued reeglid tõstma turu läbipaistvust ja vähendama pettuste arvu, kus ostjale edastatakse valet teavet looma päritolu, vanuse või tervisliku seisundi kohta. Lisaks peab tulevane omanik saama kogu teabe, mis on vajalik looma vastutustundlikuks pidamiseks ja tema heaolu tagamiseks. „Uue EL-i määruse esimesed nõuded – üldised normid loomade heaolu kohta – hakkavad kehtima orienteeruvalt alates 2028. aastast, ülejäänud sätteid juurutatakse järk-järgult,“ lisab spetsialist. Uute reeglite üheks peamiseks eesmärgiks nimetab ministeerium võitlust ebaseadusliku kaubanduse ja pettustega. EL-i riigid on kohustatud esitama aruandlust, et Euroopa Komisjon saaks hinnata, kui tõhusalt aitavad uued meetmed vähendada loomade illegaalse kaubanduse mahtusid ja tagada nende jälgitavust. „Me loodame, et uued nõuded aitavad ennetada pettusi ja ebaseaduslikku kaubandust, – märgib Kabel. – Eesti jaoks on see küsimus eriti oluline, kuna riik on Euroopa Liidu piiriala ja mängib märgatavat rolli selles, et kolmandatest riikidest pärinevad koerad ja kassid satuksid EL-i ühtsele turule seaduslikul teel. Just seetõttu tuleb Eestil uute nõuete praktiline rakendamine veel läbi mõelda.“ „Kutsikavabrikud“ pole veel kuhugi kadunud Eesti Loomakaitse Seltsi esindaja Geit Karurahu märgib uusi EL-i reegleid hinnates, et tegemist on ajaloolise ja väga olulise sammuga, kuna esmakordselt luuakse EL-is ühtne süsteem kasside ja koerte heaolu ja jälgitavuse tagamiseks.
Seni erinesid reeglid eri riikides suuresti, mis soodustas loomade illegaalset aretamist ja kaubandust. „Uued nõuded parandavad loomade heaolu eelkõige seetõttu, et kõik turule sisenevad kassid ja koerad peavad olema identifitseeritud ja registreeritud ning seotud konkreetse aretaja ja müüjaga, – selgitab ta. – See võimaldab paremini jälgida loomade päritolu ja teeb kutsika- ning kassipoegade „vabrikute“ tegevuse keerulisemaks. Lisaks kehtestatakse esmakordselt üleeuroopalised miinimumstandardid loomade pidamisele, aretamisele ja müügile.“ Positiivne on organisatsiooni esindaja arvates ka see, et regulatsioon pöörab tähelepanu aretusele, mis kahjustab loomade tervist, näiteks – ekstreemsete välistunnustega tõugudele. „See on oluline signaal: looma välimus ei tohi olla tähtsam kui tema heaolu. Palju sõltub aga sellest, kui tõhusalt EL-i liikmesriigid uusi reegleid rakendavad ja kontrollivad,“ rõhutab Karurahu. Praegu on kõige suuremad probleemid tema sõnul seotud vastutustundetu aretamise ja loomade müügiga interneti kaudu. Endiselt on inimesi, kes aretavad loomi eranditult tulu teenimise eesmärgil ega oma sealjuures piisavaid teadmisi ega arvesta loomade vajadustega. Sageli on võimatu teha kindlaks loomade päritolu ja tingimusi, milles nad kasvasid. Päritolu ja keskkond mõjutavad otseselt looma vaimset ja füüsilist heaolu. Probleemiks jääb ka tervist kahjustavate tunnuste teadlik kinnistamine. „Internetitplatvormid on teinud loomade müügi väga lihtsaks, kuid kontroll selles valdkonnas on jäänud ebapiisavaks, – ütleb Karurahu. – Seetõttu on oluline, et uued EL-i reeglid tugevdavad müüjate jälgitavust onlain-keskkonnas.“ Mis puudutab lähisugulusaretuse piiranguid ja loomade tervist kahjustavate tunnuste selektsiooni, siis Eesti Loomakaitse Seltsis peetakse neid piiranguid vajalikuks ja ammu oodatud sammuks, kuna selline teadlik loomade aretamine, mis viib krooniliste terviseprobleemide ja kannatusteni, on ebaeetiline. „Näiteks lühenenud koonud, liigsed nahavoldid või pungsilmad on tõsine loomade heaolu probleem. Lisaks tõstab lähisugulusaretus geneetiliste haiguste riski ja võib viia pikaajaliste terviseprobleemideni, – rõhutab Karurahu. – Oluline on, et EL-is tunnustatakse nüüd selgemalt: aretuse eesmärgiks peab olema terve ja hea elukvaliteediga loom, mitte ekstreemsete välistunnuste saavutamine.“ Tema hinnangul saab kõige märgatavamaks muudatuseks tõenäoliselt loomade identifitseerimis- ja registreerimissüsteemi tugevdamine. „Looma ostmisel peavad uued omanikud saama rohkem usaldusväärset teavet looma päritolu ja aretaja kohta. See aitab inimestel teha teadlikumaid otsuseid ja vähendab riski toetada illegaalset või vastutustundetut aretust, ning loomade heaolu on paremini kaitstud kogu Euroopa Liidus,“ ütleb ta. Karurahu sõnul on uutes reeglites siiski ka olulisi puudusi. „Reeglid ei reguleeri ega keela otseselt hübriidide (metsloomade ja koduloomade ristandite) aretamist. Samuti jääb osa loomi reeglite mõjualast välja – näiteks talukassid ja teenistuskoerad. Samal ajal kui loomade vajadused ei sõltu sellest, millistel eesmärkidel inimene neid kasutab, – kõik loomad väärivad kaitset,“ märgib ta. Sealjuures jääb lahtiseks küsimus, kas uued reeglid suudavad tõhusalt piirata väikeseid, kuid probleemseid aretusvorme, sest kõige rangemad nõuded laienevad eelkõige suurtele kasvandustele. „Me leiame, et EL peaks kiiremini edasi liikuma teiste lemmikloomadena peetavate loomaliikide kaubanduse ja pidamise reguleerimisel, – rõhutab Karurahu. – Loomakaitsjad toetavad üleeuroopalise liikide nimekirja kehtestamist, mis määraks kindlaks, milliseid loomi on üldse lubatud lemmikloomadena pidada.
See aitaks paremini kaitsta nii loomade heaolu kui ka inimeste tervist ja keskkonda.“ „Koju õnnestub tagasi saata vaid iga neljas“ Varjupaikades öeldakse, et just loomade identifitseerimise probleem on täna üks valusamaid. MTÜ Varjupaikade kommunikatsiooni- ja annetuste kogumise juht Anni Anete Mõisamaa märgib, et uued EL-i reeglid peaksid eelkõige parandama lemmikloomade jälgitavust ning vähendama vastutustundetu aretuse ja kaubanduse ulatusi. Ta jagab loomakaitsjate seisukohta, et loomade kohustuslik kiipimine ja registreerimine saab üheks kõige olulisemaks muudatuseks. „Tulevikus peavad kõik kassid ja koerad olema kiipitud ja registreeritud ühtses süsteemis. See aitab lihtsamalt tuvastada lemmikloomade omanikke ning teeb ebaseadusliku aretuse ja loomade müügi kiire kasumi nimel keerulisemaks,“ selgitab Mõisamaa. Tema sõnul satuvad varjupaikadesse seniajani regulaarselt loomad ilma kiipideta või registreerimata kiipidega, ja varjupaigatöötajate jaoks on see peaaegu igapäevane olukord. Sellistel puhkudel on omanikku kiiresti tuvastada võimatu, ning kellegi lemmik võib pikaks ajaks varjupaika jääda või üldse mitte koju tagasi jõuda.
Organisatsioonis ollakse veendunud, et kohustuslik kiipimine ja registreerimine aitavad tõepoolest kadunud loomi kiiremini omanikele tagasi tuua. Mida rohkem lemmikloomi on õigesti registreeritud, seda lihtsam on omanikku leida. See vähendab stressi looma enda jaoks ning vähendab ka varjupaikade ja kohalike omavalitsuste koormust. Mõisamaa tuletab meelde, et Eestis kannab esimesed 14 päeva vastutust leitud looma eest kohalik omavalitsus, kelle territooriumilt loom leiti. Pärast seda jääb mure tema eest juba loomakaitsjate ja varjupaikade kanda, kes sõltuvad olulisel määral annetustest. „Varjupaiga eesmärk on anda lemmikloomale ajutine turvaline varjupaik, kuni leitakse omanik. Kuid praegu me kahjuks sisuliselt „kogume“ loomi, sest koju õnnestub tagasi saata vaid umbes 25% lemmikloomadest – ülejäänud jäävad meie juurde seniks, kuni neile õnnestub leida uus kodu,“ ütleb ta. MTÜ Varjupaikade statistika kohaselt on nii, et mida kõrgem on konkreetses piirkonnas kiipitud loomade osakaal, seda rohkem lemmikloomi õnnestub omanikele tagasi tuua. Positiivselt hindab organisatsioon ka terviseriskidega loomade aretamise keeldu – näiteks lähisugulusaretust või ekstreemsete välistunnuste väljatoomist. „Loomade heaolu seisukohalt on need äärmiselt olulised muudatused,“ rõhutab varjupaikade võrgustiku esindaja. Samal ajal möönab ta, et üleminekuperioodil eksisteerib risk loomadest loobumiste või lemmikloomade teistele inimestele illegaalse üleandmise juhtumite arvu kasvuks. Pikaajalises perspektiivis oodatakse organisatsioonis aga vastupidist efekti. „Kui loomade aretamine, müük ja pidamine muutuvad läbipaistvamaks ja kontrollitavamaks, aitab see vähendada impulsiivsete ostude ja lemmikloomade vastutustundetu pidamise juhtumeid,“ leiab Mõisamaa. Sealjuures rõhutatakse MTÜ-s Varjupaikade: uued nõuded hakkavad tööle vaid juhul, kui riik tegeleb samal ajal loomaomanike teavitamise ja nõustamisega, et inimesed mõistaksid uute kohustuste ja reeglite mõtet.
MÄRKUSEKS Tallinnas tõuseb juhtkoerte toetus Alates 1. juulist tõstab Tallinn esmakordselt kümne aasta jooksul nägemispuudega inimeste juhtkoerte pidamise toetust. Väljamakse suurus kasvab 55 eurolt 70 euroni kuus – ehk kuni 840 euroni aastas. Toetust saavad taotleda raske või sügava puudeastmega Tallinna elanikud, kes kasutavad juhtkoera igapäevaseks liikumiseks. Koer peab olema läbinud eriväljaõppe, ühiskoolituse omanikuga ja sooritanud eksami. Lisaks peab loom olema registreeritud pealinna lemmikloomaregistris. Praegu kasutab Tallinnas juhtkoera 10 inimest. Linna 2026. aasta eelarves on selle tugimeetme jaoks ette nähtud 9900 eurot.
RAHALINE KÜSIMUS Lemmiklooma kiipimine ja registreerimine Eestis Prognooside kohaselt lähevad need maksma keskmiselt 25–50 eurot. Lõppsumma kujuneb kahest etapist: mikrokiibi paigaldamisest ja andmete andmebaasi sisestamisest.
Mikrokiibi paigaldamine Maksumus: 15 kuni 30 eurot sõltuvalt valitud loomakliinikust. Protseduur: loomaarst viib looma naha alla pisikese kiibi unikaalse 15-kohalise numbriga. See on kiire ja valutu protseduur, mis on vajalik ka lemmiklooma passi vormistamiseks ja välismaale reisimiseks.
Registrisse kandmine Registreerimine andmebaasis: Eestis tegutseb Eesti Loomaarstide Lemmikloomaregister: https://lemmikloomaregister.ee/ru Maksumus: looma registrisse kandmine maksab tavaliselt umbes 25 eurot. Kuidas see toimub: loomaarst saab kiibi registreerida kohe pärast paigaldamist ja edastada andmed süsteemi. Lisaks: omanikud saavad ka iseseisvalt sisestada andmeid lemmiklooma kohta teistesse registritreid. Näiteks Üle-Eestilisse Lemmikloomaregistrisse (LLR, llr.ee), kus registreerimine on tasuta ja kättesaadav portaali www.eesti.ee kaudu, kasutades ID-kaarti. Lisaks tegutsevad mõnedes kohalikes omavalitsustes oma lemmikloomaregistrid.
