Välisminister Margus Tsahkna märkis, et USA ja Iraani kokkulepe aitab suurendada survet Venemaa sõjamasinale, teatab BNS.
„Eile USA ja Iraani presidentide allkirjastatud vahekokkulepe on märkimisväärne diplomaatiline läbimurre, mille mõju ulatub kaugemale Lähis-Idast. Kokkulepe loob raamistiku lõpliku rahuleppe saavutamiseks 60 päeva jooksul ja Hormuzi väina avamiseks rahvusvaheliseks laevaliikluseks,” kommenteeris Tsahkna neljapäeval.
Tema sõnul on kokkuleppe keskmes sõjategevuse peatamine kõikidel rinnetel, sealhulgas Liibanonis, samuti meresõiduvabaduse taastamine ning tingimuste loomine Iraani tuumaprogrammi puudutavate küsimuste lahendamiseks.
2Hormuzi väina kiire taasavamine on eriti oluline, sest tegemist on ühe maailma tähtsaima energiakoridoriga. Selle toimimine vähendab riske ülemaailmsetele energia- ja tarneahelatele ning aitab stabiliseerida maailmamajandust. Globaalse julgeoleku seisukohalt on kokkuleppel veel üks oluline mõõde. G7 riikide liidrid rõhutasid äsja lõppenud tippkohtumisel, et olukorra stabiliseerumine Hormuzi väinas loob võimaluse suurendada survet Venemaa sõjamasinale, sealhulgas läbi täiendavate sanktsioonide Vene nafta- ja gaasisektorile. Venemaa võime jätkata agressioonisõda sõltub suurel määral energiatuludest,” ütles Tsahkna.
Kolmapäeval lõppenud G7 tippkohtumise sõnumid olid Tsahkna sõnul väga selged ja olulised: G7 toetus Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele jätkub ning samal ajal tugevdatakse sanktsioone Venemaa suhtes, sealhulgas nafta- ja gaasisektorile. “USA ja Iraani kokkulepe ei lahenda Venemaa agressiooni, kuid see eemaldab ühe olulise ebakindlusteguri globaalsest julgeolekukeskkonnast ning aitab luua tingimused otsustavamate sammude tegemiseks Venemaa sõjamasina nõrgestamiseks. Mida tõhusamalt suudab rahvusvaheline kogukond piirata Kremlile sõja rahastamiseks vajalikke tulusid, seda suurem on surve Venemaale valida agressiooni jätkamise asemel diplomaatiline lahendus,” ütles Tsahkna.
“Eesti toetab jõupingutusi, mis tugevdavad rahvusvahelist julgeolekut, vähendavad tuumarelva leviku ohtu ning suurendavad survet agressoritele,” lisas välisminister.
