Riigikogus ei leidnud toetust 48 saadiku algatatud umbusaldusavaldus rahandusminister Jürgen Ligile, teatab BNS.
Rahandusministri ametist tagandamise poolt hääletas 41 riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks oli vaja vähemalt 51 häält.
Umbusaldusavaldust algatanud saadikuid esindanud Martin Helme teatas, et Eesti liigub pankroti suunas, kuid rahandusminister Jürgen Ligi keeldub seda tunnistamast.
“Ta ei ole samuti valmis astuma samme, mis parandaksid meie elanike heaolu ja ettevõtete konkurentsivõimet,” märkis Helme.
Umbusalduse algatajad viitasid sellele, et Eesti eelarvestrateegia näeb ette riigivõla järsku kasvu. Nad rõhutasid, et 2029. aastaks kasvavad selle teenindamise intressimaksed praeguselt peaaegu 200 miljonilt eurolt 464 miljoni euroni. Helme juhtis tähelepanu, et need on optimistlikud prognoosid.
“On olemas ka prognoosid, mille kohaselt võib see summa ulatuda 700 miljoni euroni aastas. Nelja aastaga kasvab riigivõlg 7,7 miljardi euro võrra — praeguselt umbes 10 miljardilt eurolt 17,5 miljardi euroni ehk praktiliselt kahekordistub,” tõi Helme näite.
Samuti tuletas ta meelde, et riik on sunnitud jooksvate kulude katteks pidevalt laenu võtma.
Helme märkis, et riigi rahandusele andis negatiivse hinnangu ka hiljuti Eestit külastanud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioon. Rahvusvaheliste ekspertide prognooside kohaselt muutub Eesti eelarve tulevikus veelgi tasakaalustamatumaks.
Helme teatas, et selle asemel, et võtta kriitika vastu ja astuda olukorra parandamiseks vajalikke samme, süüdistab Ligi nagu tavaliselt eelmisi valitsusi ja peab oma otsuseid ainuõigeteks.
“Selline käitumine ei ole rahandusministrile kohane,” nentis Helme. Tema sõnul demonstreerivad Jürgen Ligi avaldused täielikku arusaamatust inimeste ja ettevõtete tegelikest probleemidest.
Ligi lükkas talle esitatud süüdistused tagasi ja selgitas praegust olukorda riigi rahanduses.
Ligi sõnul on Eesti riigi rahandus tõepoolest keerulisemas seisus kui varem.
“Kuid väited, et Eesti liigub pankroti suunas, et rahandusminister keeldub keerulist olukorda tunnistamast ega soovi astuda samme inimeste heaolu ja ettevõtete konkurentsivõime parandamiseks, ei vasta kindlasti tõele,” teatas Jürgen Ligi.
Ta selgitas, et kõige olulisem heaolu paranemine toimus just praeguse eelarve raames, mis läks maksusoodustuste näol elanikkonnale maksma 816 miljonit eurot, mida võimaldati kahes etapis, alates tulumaksuvaba miinimumi taastamisest.
“Lisaks on rahandusminister nõustunud alampalga tõstmisega, mis on võrreldes keskmise palgaga pidevalt kasvanud, toimetulekutoetuse suurendamisega sel ja järgmisel aastal, üksi elavate pensionäride toetuse tõstmisega ning alles hiljuti üksikvanema toetuse tõstmisega,” loetles Ligi.
Tema sõnul on tegemist välis-teguritest tingitud majanduslangusega, mis on praeguseks juba lõppenud. Eesti majanduse kasvutempod on praegu ühed Euroopa kõrgeimad, kuigi tuleb tunnistada, et Venemaa agressioon tekitas meie majandusele suuremat kahju kui teiste riikide majandustele.
“Seejuures ei mainita kuskil, et märkimisväärne eelarvedefitsiit on tingitud kaitsekulutuste kasvust, nii et lubage mul seda meelde tuletada,” rõhutas Ligi.
“Mis puudutab pankrotti, siis Eesti pole kordagi sattunud ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlusse, erinevalt kolmandikust Euroopa Liidu riikidest. Meie laenamise hind on vaatamata majanduse väiksusele EL-i keskmisel tasemel. Sama kehtib ka meie krediidireitingu kohta. Kuid samal ajal on meie kaitsekulutused ühed Euroopa kõrgeimad ning just need on defitsiidi põhjuseks,” argumenteeris rahandusminister.
“Te väidate, et ma nimetasin toiduainete hindade langetamist valeks otsuseks. See olekski vale otsus, kui me hakkaksime hinnakujundusse sekkuma. Sellest räägivad ka rahvusvahelised organisatsioonid, OECD ja IMF. Nad mõistavad hukka igasuguse kunstliku sekkumise hindadesse, kuid te tsiteerite neid organisatsioone valikuliselt, nii nagu teile on mugav,” avaldas Jürgen Ligi oma arvamust.
Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad Lauri Laats (Keskerakond), Martin Helme (EKRE), Lauri Läänemets (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Urmas Reinsalu (Isamaa) ja Mart Võrklaev (Reformierakond).
