Välisminister Margus Tsahkna osales esmaspäeval Luksemburgis toimunud Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, kus kiideti heaks täiendavad isikuvastased sanktsioonid Venemaa vastu; välisministri sõnul on see samm õiges suunas, aga survet Venemaale tuleb veelgi suurendada tugeva 21. sanktsioonipaketi kiire vastuvõtmisega, teatab BNS.
„Tänaöise rünnakuga Ukraina vastu, millega tabati Kiievi Petšerski koobaskloostrit ja rööviti taaskord mitmeid süütuid inimelusid, näitas Venemaa jälle oma jõhkrust ja soovi sõjaga jätkata. Kuni Venemaa ei ole kurssi muutnud, tuleb survet talle jätkata ja täna tegi Euroopa Liit selle suunas ka otsustavaid samme,“ ütles Tsahkna.
Välisministri sõnul kiitis EL täna heaks 55 täiendava nime lisamist Ukraina territoriaalse terviklikkuse ohustamise sanktsioonirežiimi, seejuures lisandusid mitmed Vene ärimehed, kaitsetööstuse ettevõtted, varilaevastiku tegevust võimaldavad ettevõtted kolmandates riikides ja laevandusettevõtted Venemaal.
11 täiendavat nime lisati Venemaa globaalselt destabiliseeriva tegevuse ehk nn hübriidtegevuse sanktsioonirežiimi.
Samuti lisandusid sanktsiooninimekirja isikud, kes on seotud Venemaa propagandanarratiivide süstemaatilise levitamisega, mängides Kremli infosõjas keskset rolli, ja ka Vene riiklik sihtasutus, mis rahastab sõda toetavaid projekte, sealhulgas Lääne mõjuisikutelt Kremli narratiive toetavate sõnumite kajastamist. Selles sanktsioonirežiimis on uute lisandustega kokku 99 isikut ja üksust.
Venemaal inimõiguste rikkumiste eest kehtestatud sanktsioonirežiimi lisati 16 uut nime, muu hulgas lisandusid isikud, kes on olnud seotud Aleksei Navalnõi tagakiusamise, mürgitamise ja surmaga. Nüüd on selles sanktsioonirežiimis 89 isikut ja üksust.
„Tänaste täiendustega ulatub sanktsioneeritud isikute ja üksuste koguarvu üle 2800. Eriti mõjusad on sanktsioonid, mis tugevdavad survet Venemaa sõjatööstuskompleksile ja energiaekspordile, sest seeläbi võetakse Venemaalt otseselt vahendid sõja jätkamiseks. Ent sama oluline on ka Vene infomõjutustegevuse eest vastutajate senisest tugevam survestamine,“ ütles Tsahkna.
„Samal ajal jätkub töö 21. sanktsioonipaketi väljatöötamiseks ja kiireks vastuvõtmiseks, mis võtaks sihikule Venemaa energiakandjate ekspordi, finantssektori ja krüptovarateenuseid pakkuvad üksused,“ ütles välisminister. „Eesti seisukoht on, et ELi ambitsioonides peab püsima täieliku mereteenuste keelu kehtestamine Venemaa naftat ja naftatooteid vedavatele alustele ning ka alumiiniumoksiidi ekspordikeeld Venemaale.“
Luksemburgis toimus täna kohtumine ka Armeenia välisministri Ararat Mirzojaniga, et arutada Euroopa Liidu tuge Armeeniale Venemaa üha kasvava surve valguses.
„Armeenia rahvas näitas hiljutistel valmistel selget soovi jätkata avatud, demokraatliku ja läänemeelse ühiskonna kujundamise kursil ning EL püsib sel teel kindlalt Armeenia kõrval,“ ütles Tsahkna.
Arutati ka olukorda Lähis-Idas ning Euroopa Liidu ja Hiina suhteid.
„Ameerika Ühendriikide ja Iraani vaheline kokkulepe on oodatud samm sõja lõpetamiseks ja Hormuzi väina taasavamiseks. Piirkondliku stabiilsuse, üleilmse energiajulgeoleku ja meresõiduvabaduse tagamiseks on oluline kokkuleppe kiire ja täielik elluviimine,“ ütles Tsahkna. „Arutasime täna ELi välisministritega, kuidas Euroopa saab aidata kaasa kestliku ja püsiva lahenduse saavutamisele.“
Täna õhtul toimuvad Luksemburgis valitsustevahelised konverentsid Ukraina ja Moldovaga, et avada nende riikide Euroopa Liiduga ühinemise esimene teemaplokk ehk põhialused.
