Rail Balticu ehituse ümber toimuv iseloomustab hästi kogu Reformierakonna valitsemist, mis on ebakompetentne, küüniline ja vastutustundetu, ütles Eesti Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart erakonna volikogu istungi poliitilises avalduses, teatab BNS.
“Peaminister ega ükski teine minister ei ole sisuliselt süvenenud, mis seisus on Rail Balticu projekt tegelikult Eestis ja teistes riikides. Märkimisväärne on, et riigieelarve menetlemise käigus ei suutnud ükski valitsuse liige öelda, kui suur üldsumma on käesoleval aastal ette nähtud projekti realiseerimiseks,” lausus Mihhail Kõlvart.
Ta meenutas ka vahejuhtumit, mil Keskerakond juhtis tähelepanu vajadusele teha riskianalüüs juhuks, kui Läti jääb Rail Balticu ehitusega hätta. Kõlvarti sõnul laitsid valitsuse esindajad selle mõtte maha.
“Väideti küüniliselt, et on ainult üks stsenaarium ja kõik, kes julgevad selles kahelda, edastavad Kremli jutupunkte,” märkis Kõlvart. “Praegune Läti peaminister on korduvalt hoiatanud, et Läti ei saa Rail Balticut 2030. aastaks valmis, kuid Eesti peaminister ei taha seda karmi tõde omaks võtta – elatakse justkui paralleelmaailmas.”
Kõlvart lisas, et kui Rail Balticu Eesti-poolne trass saabki kunagi valmis, siis ei rahulda see ka siseriiklikke vajadusi.
“Kulude kärpimise nimel on loobutud kümnest viaduktist ja esialgu ehitatakse välja ainult üks rööpapaar. Kurb on see, et tegelikult ei ühenda see raudtee erinevaid keskusi – näiteks Häädemeeste peatus jääb 15 kilomeetri kaugusele Häädemeestest. Peatusi planeeritakse põldudele ja metsadesse. Musta huumorit kasutades võib sajandi rahvusvahelise taristuprojekti Rail Balticu ümber nimetada „Tallinn – seenele“,” soovitas Kõlvart.
Algselt pidi Rail Balticu maksumuseks kujunema 3,7 miljardit eurot ja see pidanuks valmis olema eelmisel aastal, kuid tänasel päeval räägitakse aastast 2035 ja 15 miljardist eurost, kuid tegelikult ei saa aastaks 2030 enda osa valmis ka Eesti.
“Peaminister ei näe selles probleemi, kinnitades, et ehituse kiirendamiseks saab Eesti riik omalt poolt panna veel 200 miljonit aastas juurde ehk suurendada 500 miljoni euro suurust väljaminekut 700 miljonini. Selline vastutustundetu tegutsemine iseloomustab Reformierakonna suhtumist Eesti inimestesse ja riigi rahandusse. Olukorras, kus Eesti inimesed peavad tegema karme valikuid toidupoodides ja riigirahandus on sügavas kriisis, on peaminister valmis loopima miljoneid eurosid ilma põhjaliku analüüsi ja tuleviku perspektiivita,” kritiseeris Kõlvart.
Rail Balticu projekti realiseerimine on Kõlvarti hinnangul lihtsalt üks näide Reformierakonna valitsemise käekirjas.
“Samamoodi läks ka automaksuga. Kehtestades jagati vastukäivaid ja segaseid põhjendusi ning kokkuvõttes ei täitnud automaks ühtegi eesmärki. Riigieelarvesse ei laekunud loodetud määral maksutulu, automüüjad sattusid raskustesse ja inimeste toimetulek sai tagasilöögi. Aga vastuseks kriitikale öeldi, et see, kuidas inimesed automaksuga hakkama saavad, on kolmandajärguline küsimus,” nentis Kõlvart.
