Selles saates püüame selgust saada, mida tõotab meile sel nädalal alanud valimiseelne erakondlik töörügamine, miks rahandusminister Ligi ronis Riigikogu koridori aknalauale ja mitut linnapead ning volikogu esimeest Narva vajab.
Ministrit ei saa solvata igaüks
Nädal algas skandaaliga Riigikogus, kui reformierakondlasest rahandusminister Ligi vastas saadikute küsimustele. Viimasel ajal meenutab tema viis saadikute vestelda ärritunud täiskasvanu juttu arusaamatute lastega. Kvintessentsiks sai ministri vastus keskerakondlase Lauri Laatsi küsimusele: „Kõik te valetate, te valetate kogu aeg!“ Saadikud püüdsid saada vastuseid küsimustele, mida oli lausa ebaviisakas esitada: kuidas ja miks müüdi Uus-Kiviõli põlevkivivarud läbipaistmatu skeemi kohaselt erafirmale. No eks ta selleks läbipaistmatu ongi, et keegi ei pistaks oma nina sinna, kuhu vaja pole. „See on kahe „majandussubjekti“ asi ja riigil pole tehinguga mingit pistmist,“ vastas Ligi. Siinkohal solvusid juba saadikud: tõestati, et firma Enefit – riigikontserni Eesti Energia tütarettevõte – müüs enam kui 100 miljoni tonni põlevkivi kaevandamisõiguse Uus-Kiviõli maardlas erakontsernile Viru Keemia Grupp. Kontserni esindajad aga kohtusid korduvalt valdkonnaministriga. Ja kuhu oli vaesel Ligil minna? Rääkida, mida ja kuidas kulisside taga otsustati? Kas ta on idioot? Minister solvus sedavõrd, et lahkus saalist, jättes mõnevõrra hämmastunud saadikute küsimustele lõpuni vastamata. Ning istus meeleheitel Riigikogu koridori aknalauale, kus teda jäädvustas psühhi läinud ministri järel väljunud saadik Ernits. Ta kavatses ministrit lohutada, kuid too skrollis telefonis ja provokaatoritest saadikud teda ei huvitanud.
Mängud Toompea lossis
Võimalik, et ministri meeleheite põhjuseks oli ka eelseisev umbusaldusavaldus. Keskerakonna fraktsioon kutsus opositsioonierakondi ühinema ettevalmistatava umbusaldusega rahandusministrile. Ja ootamatult tahtis sellega kampa lüüa ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Keskerakondlaste hinnangul tõi ministri soovimatus reageerida toiduainete ja mootorikütuse hinnatõusule kaasa selle, et tõusime Euroopa Liidus inflatsiooni kasvu liidriks. Praeguse seisuga, isegi kui kõik opositsiooniparteid ühinevad – ehk Keskerakond, Isamaa, sotsialistid ja EKRE –, ei piisa nende häältest, et kõigi maksumaksjate sõpra Jürgen Ligit kohalt kangutada. Ja siin võib tekkida intriga: kui 3–4 kahesajatajat toetavad opositsiooni umbusaldust, saadetakse rahva poolt vihatud Ligi häbiväärselt erru. Seda enam, et kahesajatajatel on reformierakondlastele midagi ette heita. Nende juht Michal alandas suhteliselt hiljuti avalikult regionaal- ja põllumajandusministrit Terrast. Tema, Terras, tahtis kehtestada lastele ja pensionäridele piirkondlikus ühistranspordis sõidutasu. Ja teatas oma otsusest kaks korda. Mille peale peaminister Michal teatas ajakirjanduses üsna parastavalt: vaatame, mis ja kuidas sellel Terrasel välja kukkub. Loomulikult ei kukkunud välja, minister pühkis suu puhtaks, kuid mälu ei kaotanud. Ja ennäe – valitsuse pressikonverentsil teatab välissuhete minister, kahesajataja Tsahkna, et otsustati lubada neil, kes koguvad pensioniraha teise sambasse, võtta seda välja eluaseme esimeseks sissemakseks laenu vormistamisel. See toimub just pärast seda, kui seesama Ligi selgitas hiljuti parlamendisaadikutele, et teise pensionisamba raha kasutamise lubamine on ajaloo kõige rumalam otsus. Ja nüüd jälle otsast peale! Pärast seda ei roni mitte ainult aknalauale, vaid lausa seina mööda üles. Kuid ajakirjanduses on juba ilmunud vihjed reamees ministri päästeoperatsioonile. Isegi kui peaminister Michalil oligi mõte rahandusministrit vahetada, siis Keskerakonna algatus Jürgen Ligi umbusaldamiseks päästab ta ametist vabanemisest, tsiteerib Postimees nimetut reformierakondlast. Miks päästab? Aga seepärast, et me ei saa minna Keskerakonna nööri mööda. Vaata, mida tahtsid! Ehk siis võimupartei ei valitse mitte elanikkonna hüvanguks, vaid Keskerakonna kahjuks. Selline riigijuhtimise variant on uus sõna liberaal-demokraatlikus diskursuses. Et mitte öelda narratiivis.
Raudteeummik
Kolm Balti vabariiki kuulutasid välja hanke 20 veduri ostmiseks sajandi projekti – Rail Balticu – jaoks. Esialgu pole eriti selge, millistel rööbastel need rongid sõitma hakkavad. Kolme riigi ühisettevõtte juhatuse esimees Matīss Paegle kirjutas sotsiaalvõrgustikes, et Läti ei lõpeta Rail Balticu ehitust mitte mingisugustel tingimustel ihaldatud 2030. aastaks. Läti ametnikud räägivad mitteametlikult võimalikust ehituse lõpetamise tähtajast ja nimetavad aastat 2035. Lugu on üsna hämar: ehitus neelab tohutuid vahendeid. Muude võrdsete tingimuste juures on kilomeetri maksumus Riiast Leedu piirini umbes 16,3 miljonit eurot. See on 2,3 korda kõrgem kui Eestis ja 66% suurem kui Leedus. Tundub, et Lätis ehitatakse raudteetamm kuldsest liivast. Igal juhul need, kes kavatsesid uuel magistraalil Tallinnast Berliini sõita, jõuavad parimal juhul Pärnusse. Kas neile täispileti maksumus tagastatakse – pole veel teada. Ehitame juba umbes üheksa aastat ja ikka on puudu mingi poolsada miljardit. Oh, ega Nikolai Nekrassov asjata kirjutanud raaudtee-ehitusest, et see töö on hirmus tohutu, ei käi ühele üle jõu. See-eest ehitati raudtee – tollal öeldi malmtee – Peterburist Revalini valmis, rehkenda, kahe aastaga. See on 390 kilomeetrit, umbes nagu meilt Riiga.
Haige – ravi end ise
Sel nädalal maksti Tallinnas ligi 3 miljonit eurot munitsipaalraha. See läks Tallinna Haigla ehk Lasnamäe meditsiinilinnaku projekteerimislepingu lõpetamiseks. Selle 30 miljoni suuruse projekteerimislepingu sõlmis 2025. coughing aastal linnavalitsus Mihhail Kõlvarti juhtimisel. Juba siis oli selge, et riik riigi suurima meditsiinikeskuse ehitamiseks raha ei anna. Ja oma jõududega linn sellist projekti välja ei vea. Lugu meenutab arveteklaarimist täismõõtmelise ujulaga, mida kavatsesid ehitada keskerakondlased koos sotsiaaldemokraatidega. Kuid sotsialistid mängisid keskerakondlased üle ja see projekt neile ei sobinud. Meie, teatas linnavalitsus, ehitame oma projekti järgi. Kuid ei jõudnud: kohalikud valimised näitasid ilmekalt valijate suhtumist endisesse linnavõimu – minge metsa.
Biisikuline Narva
Opositsioon – keskerakondlased ja plaan B – pidasid volikogu erakorralise istungi ning valisid uueks linnapeaks Tootsi ja volikogu esimeheks Vaarmani. Pärast seda suundusid värskelt valitud linnavalitsusse, kus neid lahkesti vastu võeti, kuid ei tunnustatud. Teil, ütleb praegune võim, puudub igasugune Rooma õigus meid võimult kõrvaldada. Justiitsminister, kahesajataja Pakosta toetas Stalnuhhinit ja Raiki nende õiguses oma vaimus jätkata. Kuid kuu aja pärast võib opositsioon kutsuda volikogu kokku juba uue kohalike omavalitsuste seaduse alusel ja korrata numbrit, mida, nagu näib, ei korrata. Riik ei taha vaidlusesse avalikult sekkuda. Sel nädalal sõitis aga Narva kiiresti kohale reformierakondlasest kaitseminister Pevkur ning kohtus linnaelanike ja Katri Raikiga. Võimalik, et just selleks (kohtumiseks linnapeaga) ta Narvas käiski ja andis talle edasi mõned valitsuse kaalutlused. Kohalikule elanikkonnale andis ta aga edasi teate, et Narva ehitatakse kaitseväelinnak. Ja kuigi kohalik võim ei kinnitanud kruntide vahetust, et anda ministeeriumile kõik soovitud 6 hektarit, ehitatakse sellest hoolimata. Tähendab – on kohalik võim või pole kohalikku võimu – kaitseministeeriumile pole see oluline. Nemad ehitavad, aga teie – kuidas tahate. Aga kuidas siin tahta? Erinevad analüütikud ja vaatlejad pakuvad sündmuste arenguks kõiksuguseid variante, kuid mulle tundus huvitav kogenud sotsiaaldemokraadi Jaak Alliku postitus. Ta pakub järgmist sündmuste käiku: Mihhail venitab nii kaua kui vaja, kuni kaitsepolitsei võtab vastutusele keskerakondlaste ja plaani B poolele üle läinud Jesseljunase kohalikel valimistel häälte ostmise eest. Ja kõik naaseb endise jõudude ja mõju jaotuse juurde. Nagu kirjutas samas Õhtulehes sotsiaaldemokraat Mart Soidro, on Raikil ja Stalnuhhinil kõik täpselt paika pandud. Raik on esindusfiguur, saab lõigata linte ja sära kaamerate ees. Stalnuhhin aga tegutseb kohalike kulisside taga.
Kulissidetagune
Aga riiklike kulisside taga on valimiseelne liikumine parterist juba märgatav. Rahvusringhäälingu kõigi uudiste juht Anvar Samost rääkis oma viimases saates enne Postimehesse lahkumist, et kahesajatajad pidasid läbirääkimisi ühinemiseks sotsiaaldemokraatidega. Kokku leppida ei õnnestunud. Seda üsna kahesajatajaliku kahepalgelisuse tõttu. Nad otsustasid, et liituvad sotsiaaldemokraatidega, kuid nende ministrid jäävad valitsusse. Sotsialistide juht ütleb, et ühinemist ei ole, kuid ta kuulis, et kahesajatajad püüdsid seda trikki korrata Parempoolsetega. Need omakorda ei taha ühinemisest kuuldagi, kuid on nõus arutama üksikute kahesajatajate oma ridadesse vastuvõtmist. Samast rääkis ka Läänemets. Teda rõõmustas sel nädalal keskkriminaalpolitsei, mis lõpetas kriminaalasja peasotsialisti poolt saadikuhüvitiste kasutamise kohta. Veel eelmise aasta lõpus oletas selle loo üksikasjad välja kaevanud ajakirjanik Berendson, et lõpuks mätsitakse asi kinni. Nagu öeldakse, hunt hunti ei murra. Ja ennäe – politsei otsustas, et Läänemetsa tegevuses kuritegu polnud. Süsteemse partei esimeest ei saa süüdistada vääritus käitumises, sest see ei sobi talle. Punkt, nagu lõpetas Kaja Kallas oma kuulsa kõne maksudest, mis ei tõuse. Seevastu tõuseb tasapisi inflatsioon, see läheneb 4 protsendile ja me, nagu eelmisel aastal märkis Peeter Raudsepp, kui ta oli veel Konjunktuuriinstituudi direktor, tõusimegi Euroopa viie kalleima riigi hulka.
Rihm on – tõmba koomale
Sel suvel on 71% Eesti elanikest sunnitud kulusid piirama, selgub Norstati küsitluse andmetest. Võrreldes eelmise aasta uuringuga on see näitaja kasvanud 20 protsenti. LHV panga investorite kogukonna juhi Nelli Janso sõnul tuleb suvekuudel kõige rohkem kokku hoida leibkondadel, kus kasvavad väikesed lapsed, samuti noortel täiskasvanutel, kes teeves esimesi samme iseseisvas elus. Vanematel tuleb maksta suvelaagrite, koolilõpureiside või üürikodu eest, kui laps suundub haridust jätkama teise linna. Valitsus räägib igal nurgal pöördest majanduses: selle kasvutempo – 2,4 protsenti – on lubav. Kuid sama LHV panga analüütik Triinu Tapver arvab, et ostsime majanduskasvu laenatud vahendite arvelt. See oli Reformierakonna väga suur ja kallis valimislubadus – maksuküüru kaotamine. Tegelikult tootmine ei kasva, vaid umbes poole majanduse kasvust tagasid maksulaekumised, sealhulgas käibemaks, aktsiisid ja muud maksud. Toiduainete tarbimine vähenes endiselt, kuid see osa elanikkonnast, kes võitis kõige rohkem maksukoormuse kaotamisest – ehk need, kes teenivad üle keskmise palga –, tarbis rohkem erinevaid teenuseid. Seega täitsid reformierakondlased oma lubaduse toetada kindlustatuid vähekindlustatute arvelt. Ja kui Jürgenilt küsiti, mille poolest esimesed teistest erinevad, vastas ta: — Hästi kindlustatud kulutavad mustale kalamarjale, aga vähekindlustatud koguvad mustadeks päevadeks.
Head aega!
