Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) hoiatab Eestis toimunud majanduspoliitiliste arutelude kokkuvõtteks, et praeguse kursi jätkumisel liigub riigi avaliku sektori võlg jätkusuutmatul trajektooril, kirjutab BNS.
Eesti Pank nõustub IMFi hinnanguga ja näeb lahendust selles, et Rootsi ja Soome eeskujul saavutataks ka Eestis erakondadeülene kokkulepe, mis võimaldaks tagada riigirahanduse jätkusuutlikkuse.
Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul ühtib IMFi hinnang suuresti keskpanga seisukohtadega.
„Riigirahanduse seis on kahjuks selline, et Eesti vajab pikaajalist lahendust, mis toimiks valimistsüklitest sõltumatult. Suur võlakoormus ei ole abstraktne probleem, sest see muudab edasise laenamise kallimaks nii riigile kui ka erasektorile. Kiiresti kasvav võlakoormus tähendab ühtlasi, et igal aastal makstavad intressid suurenevad pidevalt, see aga vähendab riigi võimalusi avalike teenuste pakkumiseks,“ märkis Kaasik.
Eesti Pank tegi mais Riigikogule ettepaneku kaaluda „võlapiduri“ seadustamist ja rõhutas, et kui 2022. aastal kulus riigil intressimakseteks 28 miljonit eurot, siis 2030. aastaks võib see summa kasvada ligi 650 miljoni euroni. Selle raha eest saaks ülal pidada kolme suurimat ülikooli või kogu siseturvalisuse valdkonda alates päästjatest kuni politsei ja piirivalvureteni.
Lisaks leiab Kaasik, et kõrge võlakoormus muudab Eesti majanduse haavatavaks.
„Väikese ja avatud riigina peame arvestama, et järgmine kriis võib tulla väga kiiresti ja ootamatust suunast. Kui rahandus on korras ja võlakoormus mõõdukas, on riigil rohkem manööverdusruumi, et raskel hetkel Eesti elanikke ja ettevõtteid toetada ning täita riigi põhiülesandeid. Madal võlakoormus on üks riigi julgeoleku elemente,“ lisas Kaasik.
IMFi hinnangul on Eesti majandus taastumas keerulisest langusperioodist, kuid majandusolukorra paranemine iseenesest riigi pikaajalisi probleeme ei lahenda. Eesti majanduse kasvupotentsiaal on muutunud varasemast tagasihoidlikumaks ning stabiilsema kasvu saavutamiseks on vaja tõsta tootlikkust, parandada ettevõtete ligipääsu kapitalile ja kvalifitseeritud tööjõule, hoida stabiilset energiapoliitikat ning soodustada investeeringuid, innovatsiooni ja ekspordi mitmekesistamist.
Riigirahanduse vaatest seisab Eesti IMFi hinnangul keeruliste valikute ees. Kaitsekulutuste kasv praeguses julgeolekuolukorras on mõistetav ja vajalik, kuid see ei muuda asjaolu, et pikas perspektiivis peavad riigi tulud ja kulud olema paremini tasakaalus. Eesti riigivõlg on rahvusvahelises võrdluses endiselt mõõdukas, kuid muret tekitab selle kiire kasv. Kui 2019. aastal oli riigivõlg ligikaudu 2,5 miljardit eurot, siis 2025. aastaks kasvas see juba 10 miljardi euroni ning 2030. aastaks võib ületada 20 miljardit eurot.
Hinnatõus on Eestis aeglustunud, kuid püsib euroala keskmisega võrreldes endiselt kiire. Hinnatõusu on mõjutanud nii varasemad maksutõusud kui ka energiahindade kõikumine. Ostujõu seisukohalt on elanike olukord tänavu parem kui eelmisel aastal, kuid ostujõu püsivaks kasvuks on vaja tootlikumat majandust ja tugevat konkurentsivõimet.
IMF märgib, et Eesti pangandussektor on tervikuna tugev ja võimalikud riskid ei ole seni kriitilised. Ettevõtted ja majapidamised on intressimäärade tõusuga üldiselt hästi toime tulnud ning viivises olevate laenude osakaal on madal. Sellele on kaasa aidanud suhteliselt hea seis tööturul, varasemad rahalised puhvrid ja pankade tugev kapitaliseeritus.
IMFi delegatsioon viibis Eestis 27. maist kuni 9. juunini iga-aastaste majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames. Missiooni käigus arutasid IMFi esindajad avaliku ja erasektori esindajatega Eesti majanduslikku olukorda ja majanduspoliitilisi samme.
Mais tegi Eesti Pank Riigikogule ettepaneku, et erakonnad saavutaksid laiapõhjalise kokkuleppe riigirahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Selline kokkulepe ei peaks ette kirjutama ühegi partei maksupoliitikat või kuluprioriteete. Küll aga võiks see peegeldada parlamendierakondade ühist arusaama, et Eesti riigi võlakoormus peab jääma mõistlikule tasemele.
