– Suvevaheaeg annab vanematele tavapärasest rohkem võimalusi õpetada lastele raha väärtust, teenimist ja kogumist, ütles Coop Panga igapäevapanganduse juht Moonika Maaring, vahendab BNS.
Rahaga seotud käitumismustrid kujunevad Maaringu kinnitusel välja juba lapsepõlves ning seetõttu tasub rahatarkusest rääkida võimalikult varakult. Selleks sobivad hästi igapäevased olukorrad, näiteks poes käimine, taskuraha kasutamine või suuremate ostude planeerimine.
„Lapsed puutuvad rahaga seotud otsustega kokku väga varakult. Oluline on neid vestlusi mitte edasi lükata, vaid kasutada igapäevaseid olukordi õppimiseks,“ soovitas Maaring.
Tema sõnul kujuneb rahatarkus ajapikku väikeste harjumuste toel. Alustada võiks lihtsatest teemadest, nagu see, kuidas poes hindu võrrelda, miks igat soovitud asja ei saa kohe osta ning kuidas taskuraha planeerida nii, et see ei kuluks ühe päevaga ära.
„Kõige paremini õpib laps elulistes olukordades. Näiteks võib anda lapsele väikese summa, mille eest ta saab ise poes valida, mida osta. Isegi kui ta ei kasuta raha kohe mõistlikult ja ostab ebapraktilise asja, annab ka see lapsele olulise õppetunni edaspidiseks,“ selgitas Maaring.
Üks olulisemaid rahaga seotud oskusi on suutlikkus raha kõrvale panna ja pikemalt ette mõelda. Kogumisharjumus võiks tekkida juba lapsepõlves, sest just siis kujunevad välja käitumismustrid, mis mõjutavad inimese rahakasutust ka täiskasvanueas.
„Summade suurus pole tegelikult tähtis. Vahet pole, kas lapsel on viis või kümme eurot – oluline on järjepidevus. Kui laps õpib juba varakult osa rahast kõrvale panema, tekib tal parem arusaam sellest, kuidas suuremate eesmärkide poole samm-sammult liikuda,“ märkis Maaring.
Kogumise mõttest aitab Maaringu hinnangul kõige paremini aru saada konkreetne eesmärk, olgu selleks siis jalgratas, telefon, suvelaager või mõni muu suurem soov. Nii muutub raha kogumine lapse jaoks käegakatsutavaks ja motiveerivaks. Lisaks traditsioonilisele hoiupõrsale saab kasutada ka digitaalseid kogumislahendusi, näiteks kogumiskontot või lastehoiust, kuhu suunata osa taskurahast, sünnipäevaks saadud kingirahast või suvel teenitud lisatulust.
„Kui laps näeb, et kõrvale pandud raha ajas kasvab, aitab see tekitada esimest arusaama ka intressi ja pikaajalise kogumise toimimisest,“ ütles Maaring, kelle sõnul moodustab rahatarkuse juures olulise osa ka arusaamine sellest, kuidas raha üldse teenitakse. „Rahatarkus ei tähenda ainult kulutamise piiramist. Sama oluline on mõista, kuidas raha tekib ja millist pingutust selle teenimine nõuab.“
Suvevaheaeg pakub selleks kõigeks häid võimalusi. Lisaks taskurahale võivad vanemad julgustada lapsi teenima lisaraha väiksemate tööotstega, näiteks aiatööde, koduste lisakohustuste või sugulaste ja naabrite abistamise kaudu. Samas soovitas Maaring läbi mõelda, milliste tegevuste eest lapsele raha maksta.
„Raha on mõistlik anda nende tegevuste eest, kus noor ise näitab üles initsiatiivi ja soovi rohkem pingutada, olgu selleks muru niitmine, naabri koera jalutamine või pandipudelite äraviimine. Ei ole mõistlik anda raha selle eest, et igapäevaselt kodu korras hoida või häid hindeid saada,“ ütles Maaring.
Lisaks raha teenimisele ja kogumisele tuleks lastega rääkida ka turvalisest rahakasutusest. Maaringu sõnul liigub internetis ja sotsiaalmeedias üha rohkem petuskeeme ning noortele tuleb varakult selgitada, et paroole, PIN-koode ja pangakaardi andmeid ei tohi teistega jagada.
„Petturid üritavad inimesi sageli kiirustama panna või tekitada tunnet, et kohe tuleb midagi teha. Lapsele tuleks selgitada, et sellistes olukordades ei pea nad kunagi üksi otsustama – kui miski tundub kahtlane, võiks alati vanema käest üle küsida,“ hoiatas Maaring.
