Siseminister Igor Taro viib neljapäeval valitsusse abipolitseiniku seaduse eelnõu, et abipolitseinikke kaasata senisest laiemalt politeitöös, vahendab BNS.
Eelnõuga kehtestatakse abipolitseiniku seaduse uus terviktekst, mille eesmärk on kasutada olemasolevat vabatahtlikku ressurssi senisest tõhusamalt ja tugevdada seeläbi Eesti siseturvalisust.
Ajakohastatakse abipolitseinike rolli ja õiguslikku raamistikku, et kaasata abipolitseinikke senisest laiemalt politsei ülesannete toetamisse avaliku korra kaitses, piirivalves, migratsioonijärelevalves, kinnipidamiskohtade toimingutes ja tugitegevustes. Väljaõpe muutub mahukamaks, süsteemseks ja astmepõhiseks, lisandub ka spetsialiseerumise võimalus. Samuti laiendatakse abipolitseiniku pädevust korrakaitsemeetmete kohaldamisel, mis tagab tõhusama reageerimise sündmustele.
Luuakse ka selgem vastutuse ja järelevalve regulatsioon ning nähakse ette distsiplinaarjärelevalve, mis võimaldab hinnata abipolitseinike tegevuse õiguspärasust. Tekib konkreetsem nõuetele vastavuse- ja taustakontroll, mis teeb kandideerimisprotsessi isikule arusaadavamaks ja võimaldab samal ajal politsei- ja piirivalveametil hinnata isiku sobivust ning usaldusväärsust ühtse loogika alusel. Abipolitseinikud tegutsevad vabatahtliku ja toetava ressursina ning nende kaasamine toimub alati politsei juhendamisel ja vastutusel.
Lisaks muudetakse ka kohtute seadust, et tagada kohtukordnike õiguste selgem regulatsioon. Kui kehtivas seaduses on kohtukordniku õiguste määratlemisel viidatud abipolitseiniku seadusele, siis selline seos ei ole enam kohane. Abipolitseinik on politsei tegevuses osalev isik, kes tegutseb politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtimisel ja vastutusel, samas kui kohtukordnik on kohtu struktuuris tegutsev kohtuametnik, kelle ülesanded on piiratud kohtuhoonete ja kohtumenetluste turvalisuse tagamisega. Seetõttu loobutakse kohtute seaduses kohtukordniku õiguste seostamisest abipolitseiniku seadusega ning luuakse nende vahetu reguleerimine korrakaitse seaduse alusel. Samuti täpsustatakse kohtukordniku õiguslikku staatust ja nõudeid, piiritletakse selgelt tema õigused ja kohustused, määratletakse lubatud erivahendid ja relvad ning täpsustatakse kinnipeetud isikute ja hoiule võetud esemete edasist käekäiku.
