Tervise arengu instituut avaldab teisipäeval rahvastiku tervise aastaraamatu 2026, mille fookuses on krooniliste haiguste riskitegurite kujunemine pikiuuringute vaates, vahendab BNS.
Lisaks tänavusele fookusteemale käsitleb aastaraamat mitmeid rahvastiku tervise jaoks olulisi teemasid ja koondab neid avavaid andmeid.
Kroonilised haigused moodustavad Eestis ja teistes arenenud riikides suure osa haiguskoormusest ning on peamine surmapõhjus. Seetõttu keskendub tänavune aastaraamat sellele, kuidas krooniliste haiguste riskitegurid kujunevad ning millist teadmist annavad selle mõistmiseks pikaajalised uuringud.
“Pikaajalised uuringud näitavad, et terviseriskid kujunevad koos kasvukeskkonna, käitumisharjumuste ja sotsiaalsete tingimustega juba alates varasest lapseeast,” ütles TAI teadusdirektor Kaire Innos.
Maailmas põhjustavad kroonilised haigused igal aastal ligikaudu 41 miljonit surma. Nende mõju ulatub tervisevaldkonnast kaugemale, mõjutades inimeste töövõimet, heaolu ja tervishoiusüsteemi kestlikkust. Samal ajal on suur osa krooniliste haiguste riskidest ennetatavad, mistõttu on oluline mõista, millal ja kuidas need kujunevad ning millised otsused aitavad terviseriske vähendada.
Aastaraamat annab ülevaate ka teistest Eesti rahvastiku tervise peamistest näitajatest, tervisekäitumisest, haiguskoormusest, tervishoiuteenuste kasutamisest ning tervist mõjutavatest sotsiaalsetest teguritest. “Aastaraamat on mõeldud töövahendiks kõigile, kes teevad tervisevaldkonnas otsuseid, kujundavad teenuseid või vajavad usaldusväärset ülevaadet Eesti inimeste tervisest. Lisaks tänavusele fookusteemale koondab see andmeid rahvastiku tervise peamiste suundumuste, probleemide ja ennetusvõimaluste kohta,” ütles Innos.
Aastaraamatu teemal toimub kolmapäeval ka tervise arengu instituudi teadusseminar “Krooniliste haiguste riskitegurite kujunemine: teadusest tegudeni”. Seminaril käsitletakse, kuidas krooniliste haiguste riskitegurid kujunevad, millal need tervishoius nähtavaks muutuvad ning milliseid otsuseid on vaja teha, et ennetus teadmispõhiselt ka praktikasse jõuaks.
Seminaril esinevad teiste hulgas Tartu ülikooli neuropsühhofarmakoloogia professor Jaanus Harro, Regionaalhaigla südamekeskuse kardioloog Martin Serg ning Leibnizi ennetusuuringute ja epidemioloogia instituudi professor Wolfgang Ahrens. Päeva lõpetab paneelarutelu, kuidas liikuda teadmisest tegudeni ning milline roll on selles poliitikal, tervishoiul, kogukondadel ja inimeste igapäevastel valikutel.
