Venemaa agressioon Ukrainas on pikaajaline julgeolekuoht kogu Euroopale ja demokraatlikule Läänele, mistõttu Euroopa Liidu ja NATO liitlaste tüviülesanne on luua pikaajaline ja tõhus kaitsevall Venemaa erineva agressiivsuse vastu, rõhutas Ukrainasse visiidile saabunud siseminister Igor Taro, kirjutab BNS.
„Seejuures peab meie pilk ulatuma sõjategevuse võimalikust lõppemisest kaugemale, sest oleks naiivne loota, et lahingute lõpp Ukrainas tähendab Venemaalt lähtuva ohu peatumist,” märkis Taro.
Siseminister, keda saadavad siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits, kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räim ning kriisivalmiduse osakonna juhataja Anastassia Ümar, kohtus Ukraina siseministri Ihor Klõmenkoga, sealse päästeteenistuse ja julgeolekuasutuste juhtidega, Ülemraada liikmetega. Delegatsioon külastas muuhulgas Kiievi suurimat siseministeeriumi meditsiinikeskust, situatsioonikeskust, kriitilise taristu juhtimiskeskust ja Ukraina rahvuskaardi drooniüksust.
„Meile on arusaadav taktika, mida kasutab Venemaa agressiooni ohvriks langenud Ukraina – anda lööke agressori sõjamasinale oluliste objektide pihta, mis tähendab ka droonirünnakuid Loode-Venemaa tundliku taristu vastu, näiteks sadamate või sõjatööstusega seotud hoonete tabamist. Samas peab Eesti nagu ka Läti ja Soome kaitsma oma õhuruumi ja territooriumi siia eksitatud droonide eest,“ tõdes siseminister Taro. „See kõik toimub ajal, mil me tugevdame oma drooniseire ja -tõrje võimekust. Drooniseires- ja tõrjes hindame kõrgelt Ukraina kogemust ja teeme tihedat koostööd nii Ukraina kui ka Euroopa partneritega, et jagada parimaid praktikaid ja üksteiselt õppida. Ukrainal, kui Euroopa sõjaliselt kõige arenenumal riigil, on kahtlemata parimad teadmised selles vallas.“
Eesti siseministeeriumi juhid arutasid Kiievi kohtumistel ühiskonna vastupanuvõimet erinevatele kriisidele, päästeteenistuse töö korraldamist ja julgeolekuasutuste rolli oma riigi kaitsmisel nii välise kui ka sisemise ohusurve vastu.
„Me langetame pea kõigi ukrainlaste ees, kes on langenud lahinguväljal kaitstes oma riiki ja hukkunud Venemaa barbaarsetes raketilöökides. Samas tunneme imetlust Ukraina ühiskonna sitkuse ja vastupidavuse ees,“ ütles Taro.
Samuti oli üheks teemaks kahe riigi uurimisasutuste koostöö rahvusvaheliste kelmuste võrgustike avastamisel ja kurjategijate tabamisel. „Ukraina politsei on andnud Eesti kolleegidele olulist informatsiooni, mis aitab mõista meid puudutavate masskelmuste organiseerijate haaret ja töövõtteid. See on olnud Eesti kriminaalpolitseinikele ja uurijatele vajalik abimaterjal, kuidas jõuda Eesti inimestelt miljoneid eurosid välja petnud kurjategijateni,“ tõdes Eesti siseminister.
Ukraina minister kinnitas pühendumust koostööle kuritegude tõkestamiseks nii Europoli formaadis kui kahepoolselt. „Saame ühtemoodi aru, et kelmustega teenitud rahaga võidakse toetada muud organiseeritud kuritegevust, sealhulgas terrorismi. Ja selles vallas on omad huvid ka Venemaal,” ütles Klõmenko.
Kohtumistel räägiti ka Eestis otsusest kehtestada Schengeni sisenemiskeeld Ukraina-vastases agressioonisõjas osalenud Venemaa eks-kombatantidele. „Nende tuvastamisel teevad Eesti julgeolekuasutused tänuväärset koostööd Ukraina ametkondadega, kes on meile usaldusväärsed partnerid,“ sõnas siseminister Taro.
