Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas pühapäeval välja rahvusvahelise tähtsusega tervisealase hädaolukorra seoses haruldase ebola tüvega, mis on Kongo Demokraatlikus Vabariigis nõudnud kümneid inimelusid, kuid ei nimetanud puhangut pandeemiaks, kirjutab BNS.
“WHO otsustab käesolevaga, et Bundibugyo viiruse põhjustatud ebola haigus Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja Ugandas kujutab endast rahvusvahelise tähtsusega tervisealast hädaolukorda (PHEIC), kuid ei vasta pandeemilise hädaolukorra kriteeriumidele,” teatas Genfis asuv ülemaailmne terviseorganisatsioon oma avalduses.’
Kokku on teatatud 88 surmajuhtumist ja 336 kahtlustatavast kõrge nakkavusega hemorraagilise palaviku juhust, teatas Aafrika Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus (CDC Africa) laupäevases ülevaates.
Genfis asuv WHO teatas pühapäeva varahommikul, et Ebola Bundibugyo tüve põhjustatud puhang kujutab endast “rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealast hädaolukorda”, mis on rahvusvaheliste tervise-eeskirjade kohaselt kõrguselt teine ohutase.
Ülemaailmne terviseorganisatsioon hoiatas, et juhtumite arvu ja leviku tegelik ulatus ei ole selge, kuid ei kuulutanud välja pandeemilist hädaolukorda, mis on 2024. aastal kasutusele võetud kõrgeim ohutase.
Meditsiiniabiorganisatsioon Piirideta Arstid (MSF) teatas, et valmistub “ulatuslikuks reageerimiseks”, nimetades puhangu kiiret levikut “äärmiselt murettekitavaks”. Nende hoiatustega ühinesid ka ametivõimud.
“Bundibugyo tüve vastu ei ole vaktsiini ega spetsiifilist ravi,” ütles Kongo DV terviseminister Samuel-Roger Kamba. “Sellel tüvel on väga kõrge suremus, mis võib ulatuda 50 protsendini.”
2007. aastal esmakordselt tuvastatud tüvi on laupäeval ametnike sõnul nõudnud elu ka ühel Kongo kodanikul naaberriigis Ugandas.
Vaktsiinid on olemas ainult Zaire’i tüve vastu, mis tuvastati 1976. aastal ja mille suremus on kõrgem, ulatudes 60–90 protsendini.
CDC Africa andmetel kinnitasid tervishoiuametnikud reedel viimase puhangu Kongo DV kirdeosas asuvas Ituri provintsis, mis piirneb Uganda ja Lõuna-Sudaaniga.
“Oleme viimased kaks nädalat näinud inimesi suremas,” ütles kohaliku kodanikuühiskonna esindaja Isaac Nyakulinda AFP-le telefoni teel.
“Haigeid ei ole kusagil isoleerida. Nad surevad kodus ja nende surnukehadega tegelevad pereliikmed.”
Kamba sõnul oli patsient null meditsiiniõde, kes pöördus 24. aprillil Ituri provintsi pealinnas Bunias asuvasse meditsiiniasutusse Ebolale viitavate sümptomitega.
Haiguse sümptomiteks on palavik, verejooksud ja oksendamine.
“Juhtumite ja surmade arv, mida me nii lühikese aja jooksul näeme, kombineerituna levikuga mitmes tervishoiupiirkonnas ja nüüd ka üle piiri, on äärmiselt murettekitav,” ütles MSF-i erakorralise meditsiini programmijuht Trish Newport. Organisatsioon on piirkonda mobiliseerimas meditsiini- ja abipersonali.
Meditsiinivarustuse ulatuslik transport on väljakutse Kongo DV-s – riigis, kus elab üle 100 miljoni inimese ja mis on neli korda suurem kui Prantsusmaa, kuid millel on halb sideinfrastruktuur.
See on 17. Ebola puhang, mis on Kongo DV-d tabanud, ja ametnikud hoiatasid kõrge levikuriski eest.
“Nakatunute tegeliku arvu ja geograafilise leviku osas valitseb suur ebakindlus,” teatas WHO.
Kuid organisatsioon lisas, et esialgsete proovide suur positiivsete testide osakaal, juhtumite kinnitamine kahes riigis ning sagenenud teated kahtlustatavatest juhtumitest “viitavad kõik potentsiaalselt palju ulatuslikumale puhangule, kui praegu tuvastatakse ja millest teada antakse, ning sellega kaasneb märkimisväärne kohaliku ja piirkondliku leviku oht.”
Eelmine Ebola puhang, mis on vaatamata vaktsiinide ja ravi arengule viimase 50 aasta jooksul Aafrikas nõudnud umbes 15 000 inimelu, oli eelmise aasta augustis riigi keskosas. See puhang nõudis vähemalt 34 inimese elu, enne kui see detsembris likvideerituks kuulutati.
Kongo DV surmavaimas puhangus aastatel 2018–2020 hukkus ligi 2300 inimest.
Ebola, mis arvatakse pärinevat nahkhiirtelt, võib põhjustada tugevat verejooksu ja organpuudulikkust.
WHO andmetel on viimase poole sajandi puhangute suremus nakatunute seas olnud vahemikus 25 kuni 90 protsenti.
Viirus levib inimeselt inimesele kehavedelike või nakatunud isiku verega kokkupuutumise kaudu. Nakatunu muutub nakkusohtlikuks alles siis, kui tal ilmnevad sümptomid. Inkubatsiooniperiood võib kesta kuni 21 päeva.
